Uudised

Leia huvipakkuv uudis kategooriate abil:

KõikAbieluvõrdsusAjaluguAlampalkAlkoholipoliitikaAmetiühingudAnts JohansonArvamusAus valitsemineAutovaba päevAvatud ühiskondDemokraatiaDigipööreEbavõrdsusEestiEesti keeleesti kultuurEesti-SoomeehituskeeluvööndidElekterEnergeetikaEnergiahinnadErakondERJKEttevõtlusEuroopaEveliis PadarfeminismHääleõigusHaigekassahaiguspäevHaiguspäevadHaridusHarvikhaigusedHiiumaaHooldekodureformHooldusreformHoolekandereformHoolimineHuviharidusIda-VirumaaIgaüks loeb!Jaan TõnissonJärvamaaJulgeolekKadri LeetmaaKaitsepoliitikaKarl PütseppKeeleseadusKeskkondKeskkonnaministerKindlustunneKliimaKodanikuühiskondKohalikud omavalitsusedKohtla-JärveKoostööKõrgharidusKriisKrista AruKultuurkultuuritöötajadLääne-VirumaaLäänemaaLapsed ja peredLiiklusLinnaruumLipupäevLõimumineLoodusLooduskaitseLoomakaitseMaaeluMaakoolidMadis KallasMajandusMaksudMaksupoliitikamaksusüsteemMart HiobMeediaMetsandusMonumendidNaisedNaistepäevNaistevastane vägivaldNarvaNATO tippkohtumineNooredÕigusÕigusabiÕigusriikOmastehooldusOmavalitsusedÖöeluõpetajadõpetajate palgatõusÕpetajate streikPalgadPalgalõhePangamaksPensionperetoetusedPõhiõigusedPõllumajandusPunasümbolidRahvastikränneravuslusRegionaalpoliitikaReklaamiseadusRelvarahuRiigieelarveRiigikaitseRiigikoguRiigilõivudRiigipühadRohepööreSeadusedSiseturvalisussõbralik eestiSõda UkrainasSolidaarsusmaksSooline võrdsusSotsiaalkaitseSotsiaalteenusedTaastuvenergiaTallinnTallinna eelarveTartuTartu linnTeadusTervishoidTervislik eluviisToimetulekTööTugev EestiTurismTurvaline EestiÜhiskondÜhistransportUimastipoliitikaUkrainaukraina sõdaUncategorized @etÜürielamudÜürielamute programmVaimne tervisVaktsineerimineValimisedVälispoliitikaValitsemineValitsusVanemad sotsiaaldemokraadidVihareferendumVõrdõiguslikkusVõrdse palga päevvõrdsed võimalusedVõrumaa

TANEL KIIK: lisaraha õpetajatele on õige samm, aga mis saab edasi?

Sotsiaaldemokraat Tanel Kiik avaldas täna riigikogus heameelt selle üle, et peagi lisanduvad õpetajate palgafondi need 9 miljonit eurot, mis õnnestus aasta alguses eri ministeeriumite pingutuste tulemusena leida. Tänu sellele lõppes 30. jaanuaril ka õpetajate streik. Lisaraha eraldamise õpetajatele näeb ette 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise eelnõu, mis läbis täna õhtul riigikogus esimese lugemise. „Mis edasi saab, on…

Loe edasi

JAAK AAB: iga maakool vajab reformide tuules rätsepalahendust

Riigikogu pidas 5. märtsil maha suurema haridusdebati, mille keskmes olid eesootavad haridusreformid. Sotsiaaldemokraatide nimel esines Jaak Aab, kes pidas aastatel 2020-2021 haridusministri ametit.   Eesti põhikooli- ja gümnaasiumiseadus sätestab esimese põhimõttena kvaliteetse üldhariduse, mis järgib kaasava hariduse põhimõtteid ning on võrdväärselt kõigile kättesaadav. Eesti haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 seab samuti üheks peamiseks sihiks iga õppija õigus…

Loe edasi

HELJO PIKHOF: koolmeistri amet peab väärikuse tagasi saama

Riigikogus toimus 18. jaanuaril oluliselt tähtsa riikliku küsimuse raames arutelu teemal “Tugevad maakoolid ja tugev koolivõrk,“ kus avaettekande pidas kultuurikomisjoni esimees Heljo Pikhof. Me räägime jälle õpetajatest ehk hea ja ajakohase hariduse jätkusuutlikkusest. Nii ongi i õige, sest mis võiks ühe väikese riigi jaoks olla veel tähtsam kui haritud rahvas! Kui ainult seda metsa, see…

Loe edasi

Toomas Jürgenstein vastab Kivirähale: usundiõpetus ei tee inimesest ateisti

Andrus Kivirähki artikliga „Usundiõpetus kui vaktsiin“ (EPL 05.01.24) saab mitmes punktis nõustuda, näiteks et tegemist on põneva õppeainega. Siiski mitte põhijäreldusega, et usundiõpetus vaktsineerib nendes tundides osalejaid religiooni vastu. Tsiteerin eelmise lõigus viidatud artiklit: „Õppides tundma jumalate lõputut ja kirjut rida, on edaspidi väga raske suhtuda kasvõi ühteainsassegi neist teisiti kui inimfantaasia veidrasse vilja. Usundiõpetus oleks nagu vaktsineerimine…

Loe edasi

TOOMAS JÜRGENSTEIN: ka satanistist õpilane võib saada usundiõpetuses 5+

Minu kodukiriku EELK ringkonnad on algatanud petitsiooni, et koguda allkirju referendumiks, kus küsimuse alla panna usundiõpetuse muutmine kohustuslikuks. Pole kahtlust, et ettepaneku riigikokku saatmiseks vajalikud 1000 allkirja saadakse kuhjaga täis. Samas väga suur hulk usundiõpetusse heatahtlikult suhtuvaid inimesi ei tõtta allkirja andma, tunnistan, nende hulgas olen ka mina. Olen vist juba kümneid või sadu kordi…

Loe edasi

HEA HARIDUSETA TULEVIKKU POLE | Helju Pikhof: pedagoogid vajavad kindlust, et 2027 jõuaks palk 120 protsendini Eesti keskmisest

Riik annab sõna, riik võtab sõna. Just nii paistab praegune palgatüli õpetajate vaatevinklist. Ehkki prooviti nii siit- kui sealtnurgast – kaasati riiklik lepitaja, otsiti kompromisse, rehitseti haridusvaldkonna raha – keskpõrandale kokku ei saadudki. Viimaks leppis haridustöötajate liit sellega, et õpetaja alampalk tõuseks tuleval aastal 5 protsenti (esialgne taotlus oli 11,5 protsenti) ja haridusminister sai vahendeid…

Loe edasi

MARIS HELLRAND: Saksamaal räägitakse Eesti PISA testi tulemustest ülivõrdes!

Juba paar nädalat enne PISA tulemuste avalikustamist hakkas saksa suurim telekanal ARD huvi tundma Eesti hariduse eduloo põhjuste üle, sest nende „luureinfo“ vihjas, et Eesti on jälle Euroopa tipus. Digiriigi kuvandi tuules arvasid toimetajad, et kindlasti on just see ka meie haridusedu põhjus. Huvi oli siiras ja vastuvõtlik ka tegelike põhjuste väljaselgitamisele. Käisime Jüri Gümnasiuumi…

Loe edasi

HELJO PIKHOF: Pikaajalise plaani ja konkreetsete lahenduste väljapakkumine on haridusministri ülesanne

Õpetajate seismine parema palga eest on kindlasti õigustatud. Mitmeid kuid kestnud töötüli lahendamine on olnud nii minu erakonna kui Riigikogu kultuurikomisjoni tähelepanu all. Näiteks toimus esmaspäeval, 13. novembril kultuurikomisjonis kohtumine Eesti Haridustöötajate Liidu esimehe Reemo Voltriga, kes tõdes, et õpetajate ametiühing nõustub ka väiksema palgatõusuga, aga seda juhul, kui sõlmitakse kollektiivleping. Streigi ärahoidmine peab olema…

Loe edasi

HELJO PIKHOF: iga kodu, meie kõik peame meeles hoidma, et õpetaja ei ole klienditeenindaja

Terve maailm elab otsekui Islandi vulkaani otsas: mainigem kasvõi Ukrainat, Lähis-Ida, Lõuna-Hiina mere kanti, Süüriat, Malit, Nigerit … Kui meie oma poliitelu vaadata, siis paistab, et meiegi Eestis elame seismiliste võngete piirkonnas. Põlvkondade kaupa on eestlased olnud sügavalt haridususku rahvas ja see usk on toonud meid siia, kus me oleme. Küsimus on nüüd selles, kas see…

Loe edasi