Riigikogus täna 52 poolthäälega vastu võetud seadus tõstab õppimiskohustuse ea noorte täisealiseks saamiseni ja toob kaasa kohustuse jätkata õpingutega ka pärast põhihariduse omandamist.

Seni on Eestis kehtinud koolikohustus kuni põhihariduse omandamiseni või 17. eluaastani. Sotsiaaldemokraadist riigikogu kultuurikomisjoni liikme Heljo Pikhofi sõnul on õppimiskohustuse pikendamise eesmärgiks vähendada ühiskonnas oluliselt madala haridustaseme ja oskusteta noorte osakaalu.

„Tänases maailmas ei ole 9. klassi kooliharidust kaugeltki piisav, et saada elus hakkama – madala haridusega inimeste seas esineb palju rohkem tööpuudust. Meil on igal aastal 550–650 noort, kes pärast põhihariduse omandamist ei  jätka koolipingis. Lisaks langeb esimesel aastal kesk- ja kutseharidusest välja pea sama suur hulk noori. Täna on iga viies noor ilma keskhariduse või kutsekvalifikatsioonita,“ rääkis Pikhof. Tema sõnul on tähtis, et sellised noored ei kaoks silmapiirilt. „Uuenenud seaduse alusel tehakse kutseõppevõimalused paindlikumaks, lisatakse rohkem huvitavaid õppekavasid ja suurendatakse õppijate valikuvõimalusi,“ märkis Pikhof

Teiste riikide positiivsed kogemused näitavad, et  õppimiskohustuse pikendamine kuni 18. eluaastani toob kasu kogu ühiskonnale – noored saavad parema hariduse ja paremad väljavaated tööturul, nad on vähem hädas majanduslike ja sotsiaalsete probleemidega, lisas Pikhof.

Haridusseaduse uued sätted hakkavad kehtima 2025. aasta 1. septembril ja puudutavad otseselt neid noori, kes lõpetavad põhikooli 2026. aastal.