Uudised

Leia huvipakkuv uudis kategooriate abil:

KõikAbieluvõrdsusAjaluguAlampalkAlkoholipoliitikaAmetiühingudAnts JohansonArvamusAus valitsemineAutovaba päevAvatud ühiskondDemokraatiaDigipööreEbavõrdsusEestiEesti keeleesti kultuurEesti-SoomeehituskeeluvööndidElekterEnergeetikaEnergiahinnadErakondERJKEttevõtlusEuroopaEveliis PadarfeminismHääleõigusHaigekassahaiguspäevHaiguspäevadHaridusHarvikhaigusedHiiumaaHooldekodureformHooldusreformHoolekandereformHoolimineHuviharidusIda-VirumaaIgaüks loeb!Jaan TõnissonJärvamaaJulgeolekKadri LeetmaaKaitsepoliitikaKarl PütseppKeeleseadusKeskkondKeskkonnaministerKindlustunneKliimaKodanikuühiskondKohalikud omavalitsusedKohtla-JärveKoostööKõrgharidusKriisKrista AruKultuurkultuuritöötajadLääne-VirumaaLäänemaaLapsed ja peredLiiklusLinnaruumLipupäevLõimumineLoodusLooduskaitseLoomakaitseMaaeluMaakoolidMadis KallasMajandusMaksudMaksupoliitikamaksusüsteemMart HiobMeediaMetsandusMonumendidNaisedNaistepäevNaistevastane vägivaldNarvaNATO tippkohtumineNooredÕigusÕigusabiÕigusriikOmastehooldusOmavalitsusedÖöeluõpetajadõpetajate palgatõusÕpetajate streikPalgadPalgalõhePangamaksPensionperetoetusedPõhiõigusedPõllumajandusPunasümbolidRahvastikränneravuslusRegionaalpoliitikaReklaamiseadusRelvarahuRiigieelarveRiigikaitseRiigikoguRiigilõivudRiigipühadRohepööreSeadusedSiseturvalisussõbralik eestiSõda UkrainasSolidaarsusmaksSooline võrdsusSotsiaalkaitseSotsiaalteenusedTaastuvenergiaTallinnTallinna eelarveTartuTartu linnTeadusTervishoidTervislik eluviisToimetulekTööTugev EestiTurismTurvaline EestiÜhiskondÜhistransportUimastipoliitikaUkrainaukraina sõdaUncategorized @etÜürielamudÜürielamute programmVaimne tervisVaktsineerimineValimisedVälispoliitikaValitsemineValitsusVanemad sotsiaaldemokraadidVihareferendumVõrdõiguslikkusVõrdse palga päevvõrdsed võimalusedVõrumaa

TIIT MARAN: Vee väärtust tunnetab kõige ehedamalt kõrbekuumuses

Minu elus on olnud seoses veega kaks väga teravat tunnetust, lausa eksistentsiaalset kogemust. Esimene oli umbes 35 aastat tagasi Kasahstani Valgetes mägedes, hiliskevadises kõrbes, kus hommikul oli ees 50-kilomeetrine rännak mööda kõrbemaastikku tagasi inimasustusse, kotis ainult pool liitrit vett. Uskuge, õhtuks oli vee maitse hoopis teistsugune kui enne teele asumist. Teine kogemus pärineb Lõuna-Aafrika ääretult…

Loe edasi

Indrek Kuusk: Rohkem tarkust keskkonnaküsimustesse!

Tarkus on Tartus – kahtlemata vastab see tore sõnamäng tõele, sest teadlaste ja muude kõrgelt haritud inimeste osakaal on Tartus märkimisväärne. Keskkonnaküsimustes aga kohtab kahjuks tarkuse asemel pahatihti hämmastavat võhiklikkust. 2022. aasta sügisel alustasime suurt viieaastast linnalooduse projekti «Tartu ROHEring», mida rahastab 60 protsendi ulatuses Euroopa Komisjon. Projekti abil parandame elurikkuse seisukohalt linna rohealade täbarat…

Loe edasi

REILI RAND: prügi sorteerimine ei käi kellegi au pihta

4. jaanuaril maandus riigikogu liikmete ja riigikogu kantselei ametnike postkasti kiri, mis rääkis jäätmete liigiti kogumisest ja põhjustas üsna elavat vastukaja, et mitte öelda tormi teeklaasis. Toompea lossi „väike prügireform“ tekitas erinevaid mõtteid ka sotsiaaldemokraatide fraktsioonis. Olen ka laiemalt märganud, et kui keegi seltskonnas hakkab rääkima prügi sorteerimisest, siis enamasti vallandab see tulise debati. Jäätmete liigiti kogumise…

Loe edasi

JOOSEP VIMM: kõige odavam peab olema liigiti kogutud jäätmete üleandmine.

Eesti kodudes tekib jäätmeid enamasti samades proportsioonides kui mujal Euroopas. Euroopa Liidu eesmärk ei ole seega laest võetud ja kui jäätmete üleandmine on tehtud mugavaks, siis on võimalik ka seatud sihtideni jõuda. Mõistetavalt muutusi kardetakse ja kõikuv on ka usaldus avaliku sektori võimesse neid juhtida. Tallinna jäätmestatistika ja segaolmejäätmete uuringute tulemused näitavad, et kõige enam…

Loe edasi

JOANNA HOFFMANN: lehepuhurite ülemvõim – palju müra, halb tervisele

Täiesti nulli ei ole mürataset linnas võimalik viia, aga seda peaks püüdma minimeerida, mitte lärmi järjest juurde tuues väitma, et linnas elades peab olema üha suurem koormustaluvus. Olen elanud Tartus üle seitsme aasta ning uhkusega kuulutanud, et Tartu on erakordselt inimesesõbralik roheline linn. Siin on hea töötada, peret luua ja niisama aega veeta, sest keskkond…

Loe edasi

TARMO SELISTE: emiteerime miljardi eest võlakirju ja teeme kortermajad soojaks!

Veel 15 aastat tagasi pidi korteriühistutele tegema kampaaniaid, mille eesmärk oli kutsuda oma maja korda tegema. Täna oleme olukorras, kus aprillis avatud voorus läks 80 miljonit toetusvahendeid laiali jagamisele 7 tunniga. Need, kes jäid kevadel taotlemisel hiljaks, peavad ootama uut aastat, mil avatakse uus taotluste voor. Euroopa Liidu poolt eraldatud 330 miljonit võib tunduda suure…

Loe edasi

JAANIS PRII: Rohepööret vanal moel ellu ei vii

Sellist protsessi, nagu nüüd tahame ellu viia, pole Euroopa ühiskond varem kogenud, kirjutab saarlane Jaanis Prii. Läinud septembrikuud iseloomustas nii Postimehe veergudel, aga ka mujal meedias ja sotsiaalmeedias pühendumine kliimale ja rohepöördele. Ilmselt üks ajend oli kliimaseaduse väljatöötamise stardipauk, mille korraldas pretensioonika nimega ministeerium. Mikk Salu heitis oma analüüsi alustades kliimaametnikele ette, et nad filosofeerivad liiga palju.…

Loe edasi

MARIS HELLRAND: Rahvuspark on võimalus müüa Hiiumaa metsa nii, et see jääb raiumata

Just sellise haritud, loodus- ja kultuurihuvilise külastaja jaoks, nagu Hiiumaale oodatakse, on rahvuspark atraktiivne kvaliteedimärk, kirjutab vabakutseline ajakirjanik Maris Hellrand. Mõned aastad tagasi tegin ühe suure Saksa telekanali jaoks filmi Kihnu majakavahist Ellyst. Elly pidas lisaks majakavahi ametile veel kodumajutust, tegi seepi ja jäätist, kudus troisid ja õpetas teistelegi, ehk kümme ametit nagu ikka Kihnu naistel.…

Loe edasi

Jaanis Prii: rohekoalitsiooni sepistajad peavad nende probleemidega arvestama

Koalitsioon saab võtta sihikule kolm suurt rohe-eesmärki, mis on taastuvenergia, salvetusvõimsused ja jäätmete piiramine, kirjutab saarlane Jaanis Prii. Mis iganes koalitsioon ka ei sünni, kõiki ühiskonna ees seisvaid probleeme ta ei lahenda. On selliseid kitsaskohti, mille lahendamiseks ühe või teise võimuliidu liikmel tahe puudub, või ei ole see nende arvates üldsegi probleem. Nüüd on aga nii,…

Loe edasi