Uudised

Leia huvipakkuv uudis kategooriate abil:

KõikAbieluvõrdsusAjaluguAlampalkAlkoholipoliitikaAmetiühingudAnts JohansonArvamusAsutav KoguAus valitsemineAutovaba päevavatud TartuAvatud ühiskondDemokraatiaDigipööreEbavõrdsusEestiEesti keeleesti kultuurEesti-SoomeehituskeeluvööndidElekterEnergeetikaEnergiahinnadErakondERJKEttevõtlusEuroopaEuroopa LiitEveliis PadarfeminismHääleõigusHaigekassahaiguspäevHaiguspäevadHaridusHarvikhaigusedHiiumaaHinnatõusHooldekodureformHooldusreformHoolekandereformHoolimineHuviharidusIda-VirumaaIgaüks loeb!Jaan TõnissonJärvamaaJulgeolekKadri LeetmaaKagu-EestiKaitsepoliitikaKarl PütseppKeeleseadusKeskkondKeskkonnaministerKindlustunneKliimaKodanikuühiskondKohalikud omavalitsusedKohtla-JärveKoostööKõrgharidusKriisKrista AruKultuurkultuuritöötajadLääne-VirumaaLäänemaaLapsed ja peredLiiklusLinnaruumLipupäevLõimumineLoodusLooduskaitseLoomakaitseMaaeluMaakoolidMadis KallasMajandusMaksudMaksupoliitikamaksusüsteemMart HiobMeediaMetsandusMonumendidNaisedNaistepäevNaistevastane vägivaldNarvaNATO tippkohtumineNooredNõusolekuseadusÕigusÕigusabiÕigusriikOmastehooldusOmavalitsusedÖöeluõpetajadõpetajate palgatõusÕpetajate streikPalgadPalgalõhePangamaksPensionperetoetusedPõhiõigusedPõhiseadusPõllumajandusPunasümbolidRahvastikränneravuslusRegionaalpoliitikaReklaamiseadusRelvarahuRiigieelarveRiigikaitseRiigikoguRiigilõivudRiigipühadRohepööreSeadusedSiseturvalisussõbralik eestiSõda UkrainasSolidaarsusmaksSooline võrdsusSotsiaalkaitseSotsiaalteenusedSportTaastuvenergiaTallinnTallinna eelarveTartuTartu linnTeadusTervishoidTervislik eluviisToimetulekTööTugev EestiTurismTurvaline EestiTuumajaamÜhiskondÜhistransportUimastipoliitikaUkrainaukraina sõdaUncategorized @etÜürielamudÜürielamute programmVaimne tervisVaktsineerimineValimisedValimisõigusVälispoliitikaValitsemineValitsusVanemad sotsiaaldemokraadidVihareferendumViljandimaaVõrdõiguslikkusVõrdse palga päevvõrdsed võimalusedVõrumaa

Aimar Ventsel ⟩ Luuakse Venemaa uus eliit

Selle aasta veebruaris, esinedes föderaalnõukogu ees (see institutsioon jaguneb riigiduumaks ja föderaalnõukoguks), teatas Venemaa president Vladimir Putin, et «sõjalises erioperatsioonis» osalenud on uus Venemaa eliit. Venemaa president põhjendas oma ütlust sellega, et tegemist on mehiste inimestega, kelle üte ta uhkust tunneb. Putin teatas, et uus eliit peab rohkem osalema Venemaa juhtimises ja suurtes projektides. Selline…

Loe edasi

Vladimir Svet: Madisoni ja Kõlvarti koostöö tähistab Keskerakonna eemaldumist vabaduse väärtustest

Täna hommikul meedias ilmunud Jaak Madisoni ja Mihhail Kõlvarti ühisavaldus oli suuresti ootuspärane, kirjutab taristuminister Vladimir Svet. Rääkisin ka varem, et Keskerakonna lähenemine ja tihedam koostöö tavalise EKRE või EKREst lahkunud poliitikutega on mõneti paratamatu, nagu ka Keskerakonna juhi veelgi konservatiivsemaks muutumine. Paljudele endistele keskerakondlastele see ei sobinud. Olen ise olnud vastu igasugusele koostööle EKREga…

Loe edasi

Tartu abilinnapea Elo Kiivet: Milleks meile arengukava?

Tartu koostab uut arengukava, millest peab saama meie teejuht aastani 2035.Esmaspäeva, 19. augustini saab iga tartlane veel kaasa rääkida, milline see oluline dokument võiks olla ehk kuidas see kõige paremini meie huvisid teeniks. Mis see arengukava on?Arengukava paneb paika linna arengusuunad ja sätib prioriteete, et linnaelu areneks tasakaalustatult, tartlaste elukvaliteet paraneks ja Tartu oleks atraktiivne…

Loe edasi

Margit Hiiet: Keeleeksam läbimata: valus on öelda kogenud kolleegile, et enam ta meie lasteaeda ei sobi

Eestikeelsele haridusele üleminekut lasteaias on juba mõnda aega ette valmistatud. Erinevatel tasanditel, üsna koostöiselt. Ometi tuli 1. august liiga ruttu. Paljud kogenud lasteaiaõpetajad enam suvepuhkuselt tööle ei naase, sest nad ei sooritanud C1-taseme eesti keele eksamit, tõdeb Tallinna lasteaia Südameke direktor Margit Hiiet. Ma olen selle poolt, et Eesti lapsed, sõltumata kodukeelest, õpivad ühes lasteaias…

Loe edasi

Priit Lomp: tõde palgasaajate maksumuudatuste kohta

Koalitsioonilepet tuleb vaadata tervikuna: tulu- ja julgeolekumaksu tõusu korvab keskklassile maksuküüru kaotamine, madalapalgalised aga jäävad arvestatavalt plussi tänu miinimumpalga tõusule, kirjutab Priit Lomp. Kes võidab ja kaotab tulumaksumuudatuste tõttu? Arvutused näitavad, et keskerakondlase Manuela Pihlapi väited valitsuse suunas ei pea paika: kavandatavad sammud koosmõjus hoopis säästavad väikese palga saajate ja keskklassi rahakotti. Riigieelarvesse hakkavad aga rohkem panustama…

Loe edasi

Züleyxa Izmailova: Eesti peab vähendama turba kaevandamist! See hävitab ökosüsteeme ja vabastab ladestunud süsinikku atmosfääri

Kliimaministeeriumi otsuse alusel vähendati Eestis turba kaevandamise alasid. Kui majanduse jätkusuutlikkuse tagamise ja looduskaitse vaatest tuleks turvast kaevandada senisest veelgi väiksemal alal, siis turbakaevandajaid ühendava liidu seisukoha järgi on tegu ränga ettevõtlusele seatud piiranguga. Selle seisukohaga ei saa aga nõustuda, kuna kehtivate kaevanduslubade alusel võib kaevandamist samas mahus jätkata veel mitu aastakümmet. Turbaliidu sõnumist jääb…

Loe edasi

Reili Rand: olümpiamängude sotsiaalset mõõdet ei saa alahinnata

Ma ei ole teab mis suur spordihuviline ega tippvõistluste spordiülekannete jälgija. Pigem tunnen rõõmu ise värskes õhus liikumisest. Lähenevad Pariisi olümpiamängud jätsid mind esialgu üsna külmaks. Ometi on nüüdseks üle nädala kestnud mängud vargsi hinge pugenud. See algas mõnevõrra kummalist teed pidi, nimelt mitmete inimeste tagasiside kaudu. Kuulsin üht eakat prouat rääkimas, kui tore on…

Loe edasi

Tiit Maran: rohekasv on sama tehtav kui keskajal otsitud igiliikur

Sõna „rohe“ ülekasutus on muutnud selle sisutühjaks ja paljudes vastumeelsust tekitavaks. Sama lugu on väljendiga „rohepööre“, mis on ingliskeelse green deal’i ehk roheleppe üsna ebaõnnestunud eestindus. Kui esimese puhul on rõhk millegi pööramisel, mis on olemuselt vägivaldse alatooniga, siis teine peaks keskenduma milleski kokkuleppe saavutamisele. Ka Euroopa Liidu sõnakasutus („rohelepe“) on tegelikult eksitav, sest sisuliselt…

Loe edasi

PIRET HARTMAN: Milline on riigi ootus Eesti Postile?

Eesti Postil kui ettevõttel on suur potentsiaal, kuid lisaks äriliste võimaluste edasiarendamisele, on riigi seisukohalt kõige olulisem viia ellu avalikke teenuseid. Selleks on universaalse postiteenuse osutamine järjepidevalt, kvaliteetselt ja taskukohase tasu eest. Olen rahul ettevõtte olemasolevate tulemustega. 1. augusti seisuga oli Eesti Postil 44 postkontorit, 368 pakiautomaati ja 50 postipunkti. Maapiirkonnas osutatakse teenust ka personaalse…

Loe edasi