Riikide vahelise suhtluse õiguslikud alused on karastunud nii sõdades kui ka rahu ajal. Kui piiluda rahvusvahelise õiguse ajaloo kaardina taha, siis selgub, et riikidele nende tahtest tulenevate “siduvate” kohustuste tekkimise üheks juurpõhjuseks olid sõjad. Õigusest otsiti abi nii sõjapidamise õigustamiseks kui ka sõja, kui riikide vahelise suhtlusviisi, ära hoidmiseks. Riikide anarhilises kogukonnas muutus reeglite olemasolu…
Olen oma enamuse teadlikust elust pühendanud inimeste aitamisele, seda nii kutsealaselt kui vabatahtlikku tööd tehes. Minu kindel veendumus on, et valdkondadeülene ennetustöö ja kriisideks valmistumine on riiklikult olulised teemad. Kui inimene ei ole sotsiaalselt abivajaja, tal on olemas sotsiaalsed oskused, vaimne tervis on korras, siis ta suudab tagada ka kogukonna turvalisust, osaleda riigikaitsel ja olla…
106 aastat on Eesti naistel olnud valimisõigus – see vabadus on puudutanud vaid umbes nelja põlvkonda. Hind, mis selle õiguse eest makstud on, pole olnud odav – seetõttu ei tohi ka seda õigust kergekäeliselt maha pillata või tühiseks pidada. Kuigi statistika näitab, et naised käivad usinamalt valimas, on seadused sageli naisi mittearvestavad või lausa vaenulikud.…
Aasta teisest poolest käivitub hooldekodude rahastamise uus kord. Vana aasta sees võttis riigikogu vastu seadusemuudatused, mis kauaoodatud reformi viimaks seadustavad. Paarkümmend aastat on ühiskonna igal tasandil räägitud, analüüsitud, jah, ka aru saadud, et vananeva rahvastikuga riik ei saa nõnda edasi kesta, et abivajajate hooldamise pea kogu koormus on omaste õlul ning riik ei tee seejuures…
Kõigil meil on tulnud lugeda pikki juhendeid, isegi kui püüad aru saada, lõpuks lööd ikkagi käega, elu läheb edasi. Hullem on siis, kui teated sisaldavad sellist infot, millest arusaamine on eluliselt tähtis, näiteks puudutab sinu või su lähedaste elu või vara. Hämara, vaat et krüptilise keelega info tulv on viimastel aastatel meeletu. Ometi segased ajad…
Riigikogu arutas 26. jaanuaril olulise tähtsusega riikliku küsimusena inimeste ja ettevõtete toimetulekut. Sotsiaaldemokraatide nimel pidas parlamendis ettekande Reili Rand. Euroopa üks kiiremaid hinnatõuse laastab Eesti inimeste elujärge. Paralleelselt päris sõjaga käib ka majandussõda. Just kriisides löövad tugevamalt välja paremerakondade idealiseeritud vaba turu ja reeglite vähesuse hädad: vaesus suureneb, vähenevad võimalused kodulähedaseks tööks ja heaks hariduseks…
Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni aseesimees Kalvi Kõva esitas relvaseaduse muutmise eelnõule muudatusettepaneku, mille seadustamise korral hakkaks riik maksma talumistasu inimestele, kelle kodud on kaitseväe harjutusväljakute lähistel. „Harjutusväljakutel toimuvad mürarikkad õppused on juba aastaid häirinud ümberkaudsete inimeste igapäevaelu. On viimane aeg hakata seda tõsist keskkonnahäiringut inimestele hüvitama. Sarnaselt makstakse talumistasu inimestele, kes elavad tuulikute kõrval,“ selgitas…
Kuigi praeguse peaministripartei maailmavaade ja pilk teatud teemadele ei kattu minu omadega, siis üldiselt pean reformierakondlasi mõistlikeks inimesteks. Seetõttu olin nii jahmunud, kui lugesin nende programmi ja ei leidnud sõna “abieluvõrdsus”. Ei peatükist Võrdsed võimalused kõigile ega kuskilt mujalt. Esimene ja toona ainus parlamendierakond, kes 2019. aastal julges lubada kooseluseaduse rakendusaktidede vastuvõtmist oli Sotsiaaldemokraatlik Erakond…
Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehe Raimond Kaljulaidi kinnitusel tegi riigikaitsekomisjoni liige Ants Laaneots ennekuulmatu avalduse, kui ta nimetas Venemaa kindralstaabi ülemat armeekindral Valeri Gerassimovi “normaalseks meheks.” „Gerassimov on sõjakurjategija ja jätis, mitte “normaalne mees.” Viimast väitis Reformierakonna poliitik ja riigikogu saadik Ants Laaneots venekeelsele Postimehele antud usutluses,“ ütles Kaljulaid. Venemaa kindralstaabi juht vastutab tema sõnul otseselt süütute Ukraina…