Mart Hiob: Kui peatänav vajab kiiresti reformi

Eestis arutletakse praegu palju linnaruumi kasutusvõimaluste üle. Tartus jätkub debatt selle üle, kas rajada linna kõige olulisemale tuiksoonele Riia tänavale rattatee või mitte. Keskkonnaplaneerija ja Tartu volikogu liige Mart Hiob (SDE) kirjutab, et Riia tänava ümberkujundamiseks on viimane aeg. Postimees on avaldanud mitu artiklit, mis seavad kahtluse alla rattaradade rajamise Riia tänavale. Seejuures on kõik…

Loe edasi

Priit Välja: Kuidas päästa peremeditsiini maapiirkonnas? Ideid välismaalt ja Eestist

Esimesena postkontorite sulgemised, tänavu koolide sulgemised maapiirkondades. Kas on võimalik, et järgmisena jääb kättesaamatuks arstiabi? Perearst Ruth Kalda kirjutas aastal 2020, milline seis ootab meid esmatasandil aastal 2030, kui midagi ette ei võeta: „Kui midagi ei muutu, on üle 400 perearsti vanemad kui 65 aastat ja osa neist läheb kindlasti pensionile ning see tähendab veelgi…

Loe edasi

Eveliis Padar: ka täna hommikul tõusis päike idast ja Rahvastikuregistris polnud ühegi inimese perekonnaseis “abielus” neile ootamatult tühistatud

Suure tõenäosusega on seis sama ka 2024. aasta 1. jaanuaril, mil Eestis hakkab kehtima abieluvõrdsus. Meil on põhjust tähistada aasta(kümne)te pikkuse töö vilju, mille tulemusel osal ühiskonnast, keda riik oli seni kohelnud teisejärguliste kodanikena, on tagatud samaväärsed õigused kõigi teistega. Seni olid samast soost paaride soovid ja vajadused pakkuda oma perekonnale turvatunnet jäänud seaduseandja silmis…

Loe edasi

Eveliis Padar: lõpetage jutt eestlaste väljasuremisest

Eveliis Padar, sotsiloog ja peatselt 2 lapse ema kirjutab Tartu Postimehes, kuidas uue peretoetuse näol on tegemist kehvasti sihitud rahaga sündide ostmise sooviga ning kuidas tegelikult vajab Eesti hoopis läbimõeldud ja stabiilset lapse- ja perekeskset poliitikat, mis oleks suunatud juba olemasolevate laste ja lastega perede heaolu parandamisele. Äsja avalikustati 2022. aasta sündide arv Eestis, mis…

Loe edasi

Jaak Juske: rohkem armastust ja üksteisemõistmist

Sotsiaalmeedias levib väljaandes “Meie kirik” avaldatud artikkel, kus väidetakse, et “kristlane ei saa ilma pattu tegemata valida Reformi, sotse ja Eesti200”. Sotsiaaldemokraatlik maailmavaade on alati seisnud solidaarse, võrdset kohtlemist ja võrdseid võimalusi väärtustava ühiskonna eest. Nii on meil kristliku, Jeesuse enda kõneldud ligimesearmastust rõhutava õpetusega väga suur ühisosa. Vasakpoolse ideoloogiana kujunes sotsiaaldemokraatia 19. sajandil, mil…

Loe edasi

Vikerroos: viha täis ja diskrimineerivad väljaütlemised ei tee au ühelegi kristlasele

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ühendus Vikerroos taunib sotsiaalmeedias levima hakanud üleskutseid mitte hääletama poliitiliste jõudude poolt, mis toetavad samast soost isikute partnerlust või abielu, nimetades hääletamist patuks. Vikerroosi juhatuse liikme Mario Raitari sõnul seisavad sotsiaaldemokraadid rõõmuga selle eest, et Eesti inimestel oleks vabadus järgida oma südame kutset sõltumata nende usulistest ja isiklikest veendumustest. „See hõlmab nii õigust…

Loe edasi

Eiki Nestor: ei ole midagi normaalsemat, kui praegustes oludes toetada neid, kes hetkel võimul

Selle kohutava aasta lôpetuseks oleks tarvilik küsida – kas me saime targemaks? Kas oskame riigina taibukamalt ette vaadata, et vaba rahvana edasi astuda. Tulevik ise on keeruline mitmel põhjusel. Ei ole teada, millal sõda Ukrainas lõppeb. Mis saab seejuures Venemaast? Ukrainast? Kuidas peaks välja nägema inimest austavate vabade riikide ja rahvaste koostöö tulevikus, sest konflikt…

Loe edasi

Anti Allas: 2022 kui karm audiitor ja suunanäitaja

Kätte on jõudnud 2022. aasta viimased päevad. Talvine pööripäev on juba selja taha jäetud ja vaikselt hakkame pimeduse august välja ronima. On paras aeg heita pilk möödunule ja kiigata ka uude aastasse. Pean etteruttavalt tunnistama, et esimene aus emotsioon, mis sellega seoses pähe tuleb, on soov, et uus aasta tuleks lõppevast parem … 2022. aastal…

Loe edasi

Krista Aru: Riigimehest, kes peab meeles püsima

Krista Aru, Jaan Tõnissoni Seltsi juht, Tartu Ülikooli Raamatukogu direktor ja sotsiaaldemokraatide esinumber Tartu linnas, kirjutab Tartu Postimehes Jaan Tõnissoni 154. sünniaastapäeva puhul Eesti riigi suurmehe mälestuse hoidmise olulisusest. Jaan Tõnisson Vähemalt kord kuus helistab mulle Võrumaalt Olev Kasak. Mees, kes küüditati 1941. aastal, kui ta oli 15-aastane. Nüüd on ta 96-aastane ning jälgib Eesti…

Loe edasi