Hiljuti oma aastapäeva tähistanud Retla kool on juba 170 aasta vältel olnud piirkondliku koolina kohaliku kogukonna koolitaja. Läbi selle aja on kohalikud haridust tähtsustanud talumehed seda kooli edasi viinud.
1890.-ndate lõpus pandi väikesed külakoolid kokku nn. ministeeriumikooliks ja ehitati Retlasse uus punastest tellistest koolihoone, millist lähipiirkonnas ei olnud. Sedasama korrati 1960.-ndate alguses, kus ajaloo vingerpussina kohaliku kogukonna rolli täitnud kolhoos ehitas kaasaegse koolihoone Oisu alevikku koos maakonna esimese täismõõtmetega võimlaga. Küllap kogukond oleks oma kooli edasigi hoidnud ja arendanud, kui otsustusõigus oleks jäänud kohapeale. Paraku läks see haldusreformi tuules üle kihelkonnakeskusse Türile. Sealsete volikogu saadikute häälte toel otsustati, et selleks, et Türi linna saaks ehitada uue ja uhke põhikoolihoone, tuleb Retla-Kabala kooli 7-9 klasside osa kinni panna, sest lapsi olevat vähe ja ruumi liiga palju ja kuigi seda otse välja ei öeldud, siis nurga taga sosistati, et ka muidu pidi kehv kool olema. Praegused vallad on nii suured küll, et inimesed ei tunneta ennast ühe kogukonnana ja nii võib öelda, et Türi linnapiirkonna, kui vallakeskuse kogukonna huvides, tuuakse ohvriks Retla ja Kabala kogukondade ühine kool. Küllap on nüüd palju neid, kes süüdistavad mind kogukondade vastandamises. Paraku olen mina ainult sõnumi väljaütleja!
Käpardlikud otsused
2018. aastal oli uuel, ühinenud omavalitsusel, võimalik saada riigilt raha uue põhikoolihoone ehitamiseks, kui ta teeb otsused oma koolivõrgu ümberkujundamiseks ja vähendab hoonete kulusid. Jõutigi otsusele, et kolmas kooliaste suletakse Käru ja Laupa koolides, Retla-Kabala, Väätsa ja Türi Põhikool jätkavad 9- klassilistena. Loomulikult tõusid sellise otsuse peale tagajalgadele nii Käru kui Laupa inimesed. Aprillis toimuva volikogu istungi ajaks ilmus esialgse otsuseeelnõu kõrvale alternatiivne variant, kus võeti koolide nimed välja ja öeldi, et kolmanda kooliastme õpe toimub tulevikus üksnes kolmes põhikoolis. Selle läbiläinud otsusega võeti aeg maha, sest vastu olid just Türi piirkonna inimesed, keda puudutas Laupa kool. Peaaegu kõik lapsed Laupa koolis olid ju Türilt ja selle lähiümbrusest. Volikogu istungil ütles Laupa koolipapa Kaarel Aluoja: ” Laupa ei ole kogukonnakool, kuid koolile on väga suur toetus.”. Ta lisas ka, et ainult mõned aastad ja seda kooli tõenäoliselt enam ei ole, kui kooliaste kaob. Muidugi on Laupa koolile suurem toetus, sest Türi on lihtsalt suurem koht ja sealt olid pärit ka enamus võimul oleva Isamaa erakonna häältest. Ja nii käivitus iseenesest täiesti absurdne olukord, kus tuleviku nimel pani omavalitsus ise sisuliselt omavahel konkureerima kogukonnakoolina tegutseva Retla-Kabala kooli ja Laupa kooli. Loomulikult väljus sellisest võistlusest võitjana Laupa kool, sest sellel koolil oli lisaks tublile direktorile olemas ka vallajuhtide tugi. Mis siis, et peaaegu kõik lapsed liikusid sinna Türilt ja selle lähiümbrusest. Olgugi, et Türil oli just valminud uus kaasaegne kool. Kõik õpetajad tulid samuti Türilt. Otse loomulikult oli Türi inimestel lihtsam hääletada endiselt kogukonnakoolina tegutseva Retla Kabala kooli kolmanda kooliastme sulgemise poolt. Ja kuigi põhjuseks olid justkui liiga suured ruumid, siis mitte keegi Türi vallavalitsusest ei pakkunud kuni kõige viimase ajani mitte ühtegi lahendust, mis nende ruumidega siis juhtub, kui sealt kooliastme kadudes lapsi veel vähemaks jääb. Mitte keegi ei ole püüdnudki koostada sotsiaalmajanduslikku analüüsi, mis siis ikka juhtub kogukonna arenguga, kui kolmas kooli aste kaob, kuigi seda näeb ette kord. Tõele au andes ei olegi õpilaste arv vaatamata viie aasta pikkusele trallile nii väikene: õpilaste arv on sel õppeaastal 97. Vallavalitsuse põhjendused on justkui eemalolevad, et koolid teadvat ise, mida teevad ja vallavalitsus justkui ei puutukski asjasse. Ometi peab vallavalitsus koolipidajana jälgima nii kohaliku elu arengut kui ka nägema koolide arengut ja seda vajadusel ennetavalt toetama ja suunama. Lausel, et “koolil on kohaliku elu arengus olulisem koht kui lihtsalt hariduse andmine” peaks olema sisuline tähendus ka Türi vallavalitsuse jaoks.
Vallajuhtide otsused peavad olema vastutustundlikud
Ja siit oleks mõistlik jõuda Türi vallajuhtide otsustamise vastutustundlikkuse juurde. Mul ei ole miskit tõsist öelda kaks aastat kummi venitanud ja selle aja jooksul väga vähe vastutustundlikke tegusid teinud haridusvaldkonna juhtiva ekrelase Elar Niglase kohta, sest eks elu esimesel töökohal ongi raske teha seda, mida kõik lubatud ja aeg kulub paratamatult enda kogemustest õppimisele. Küll aga ootaks vastutustundlikkust pikalt valda juhtinud inimestelt selle asemel, et hirmutada inimesi riigipoolse investeeringuraha tagasinõudega, kui Retla-Kabala kolmandat kooliastet ei suleta. Vastutustundlikkus oleks pidanud muidugi algama juba sealt, kui otsustati minna ühe kogukonna huvides teise kogukonna kooli sulgema ja tekitati nii vastandumine, mis on küll viimane asi, mida vaja oleks. Riigile lubati, et kolmes kooliastmes jätkatakse hariduse andmist kolmes põhikoolis ja et koolide ruumiprogramm viiakse vastavusse demograafiliste muutustega. Teeme siis täpselt nii! Ühendame Laupa kooli ja Türi Põhikooli üheks kahe õppekohaga kooliks täpselt nagu on juba varem ühendatud Retla ja Kabala koolid. Liiati ongi volikogu hariduskomisjoni esimees Pipi Liis Siemann nimetanud Laupa kooli Türi põhikooli tugikooliks. Samuti viime Retla-Kabala kooli ruumiprogrammi vastavusse nõuetega. Nii jääb valda alles kolm kolmes kooliastmes õpetavat kogukonnakooli rolli täitvat põhikooli Türil, Väätsal ja Retla-Kabalas. Selliselt on tagatud ka valla erinevate piirkondade laste võrdne kohtlemine ja ei ole keskuse võimalusi arendatud teiste kogukondade arvelt. Koolid on loodud sajanditeks ja vastutustundlik on sellega arvestada. Mille pagana päralt me peame väikestes valdades kordama Tallinna ja muu Eesti stiilis vastandumisi? Lõpetuseks parafraseerin tunnustatud koolipapa Kaarel Aluoja lause mõtet, et kolmanda kooliastme sulgemine tähendab mõne aastaga suure tõenäosusega 170 aastase ajalooga Retla kooli lõppu. Ja see ei ole vallajuhtide poolt vastutustundlik otsustamine. Koolihävitajad pannakse igaveseks “laulu sisse” ja 5 aasta jooksul käpardlikult läbiviidud protseduurid toovad suure tõenäosusega kaasa pikalevenivad kohtuprotsessid.