Üks näide keskerakondlikust keskpärasusest eelmiste linnavalitsuste ajal on pealinna ebaadekvaatselt planeeritud haridusvõrk. Vaatamata sellele, et vähem kui kümnendiga tuli Tallinna põhikoolidesse juurde 7000 last, ei avatud ühtegi uut kooli. Selle asemel suruti olemasolevatesse, niigi suurtesse koolidesse veel rohkem lapsi. Seejuures paisutati süsteemselt klasse üle seaduses ette nähtud piiri. Seadus ütleb, et põhikooli klassis ei tohi olla üle…

Riigikogus täna heaks kiidetud seadus tähistab uut etappi Eesti täiskasvanuhariduses – juba tänavu paranevad inimeste võimalused täiendada oma oskusi ja teadmisi. „Seaduse keskne idee on mikrokvalifikatsioonide kasutuselevõtt, mis tähendab paindlike ja lühikeste õppevormide loomist. Mikrokvalifikatsiooniõpe võimaldab inimestel omandada lühikese aja jooksul konkreetseid oskusi ja teadmisi, et püsida tööturul konkurentsivõimeline. Ühtlasi on tagatud sellise õppe kvaliteet,“…

Riigikogus täna 52 poolthäälega vastu võetud seadus tõstab õppimiskohustuse ea noorte täisealiseks saamiseni ja toob kaasa kohustuse jätkata õpingutega ka pärast põhihariduse omandamist. Seni on Eestis kehtinud koolikohustus kuni põhihariduse omandamiseni või 17. eluaastani. Sotsiaaldemokraadist riigikogu kultuurikomisjoni liikme Heljo Pikhofi sõnul on õppimiskohustuse pikendamise eesmärgiks vähendada ühiskonnas oluliselt madala haridustaseme ja oskusteta noorte osakaalu. „Tänases maailmas ei…

Sotsiaaldemokraat Tanel Kiik avaldas täna riigikogus heameelt selle üle, et peagi lisanduvad õpetajate palgafondi need 9 miljonit eurot, mis õnnestus aasta alguses eri ministeeriumite pingutuste tulemusena leida. Tänu sellele lõppes 30. jaanuaril ka õpetajate streik. Lisaraha eraldamise õpetajatele näeb ette 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise eelnõu, mis läbis täna õhtul riigikogus esimese lugemise. „Mis edasi saab, on…

Riigikogu pidas 5. märtsil maha suurema haridusdebati, mille keskmes olid eesootavad haridusreformid. Sotsiaaldemokraatide nimel esines Jaak Aab, kes pidas aastatel 2020-2021 haridusministri ametit.   Eesti põhikooli- ja gümnaasiumiseadus sätestab esimese põhimõttena kvaliteetse üldhariduse, mis järgib kaasava hariduse põhimõtteid ning on võrdväärselt kõigile kättesaadav. Eesti haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 seab samuti üheks peamiseks sihiks iga õppija õigus…

Riigikogus toimus 18. jaanuaril oluliselt tähtsa riikliku küsimuse raames arutelu teemal “Tugevad maakoolid ja tugev koolivõrk,“ kus avaettekande pidas kultuurikomisjoni esimees Heljo Pikhof. Me räägime jälle õpetajatest ehk hea ja ajakohase hariduse jätkusuutlikkusest. Nii ongi i õige, sest mis võiks ühe väikese riigi jaoks olla veel tähtsam kui haritud rahvas! Kui ainult seda metsa, see…

Andrus Kivirähki artikliga „Usundiõpetus kui vaktsiin“ (EPL 05.01.24) saab mitmes punktis nõustuda, näiteks et tegemist on põneva õppeainega. Siiski mitte põhijäreldusega, et usundiõpetus vaktsineerib nendes tundides osalejaid religiooni vastu. Tsiteerin eelmise lõigus viidatud artiklit: „Õppides tundma jumalate lõputut ja kirjut rida, on edaspidi väga raske suhtuda kasvõi ühteainsassegi neist teisiti kui inimfantaasia veidrasse vilja. Usundiõpetus oleks nagu vaktsineerimine…

Minu kodukiriku EELK ringkonnad on algatanud petitsiooni, et koguda allkirju referendumiks, kus küsimuse alla panna usundiõpetuse muutmine kohustuslikuks. Pole kahtlust, et ettepaneku riigikokku saatmiseks vajalikud 1000 allkirja saadakse kuhjaga täis. Samas väga suur hulk usundiõpetusse heatahtlikult suhtuvaid inimesi ei tõtta allkirja andma, tunnistan, nende hulgas olen ka mina. Olen vist juba kümneid või sadu kordi…

Riik annab sõna, riik võtab sõna. Just nii paistab praegune palgatüli õpetajate vaatevinklist. Ehkki prooviti nii siit- kui sealtnurgast – kaasati riiklik lepitaja, otsiti kompromisse, rehitseti haridusvaldkonna raha – keskpõrandale kokku ei saadudki. Viimaks leppis haridustöötajate liit sellega, et õpetaja alampalk tõuseks tuleval aastal 5 protsenti (esialgne taotlus oli 11,5 protsenti) ja haridusminister sai vahendeid…