2023. aasta riigieelarve on samm tugevama ja hoolivama Eesti suunas

Eile võttis parlament vastu riigieelarve, mis on koostatud sotsiaaldemokraatide osalusel ning on oluline samm tugevama ja oma inimestest hoolivama Eesti suunas. Sotsiaaldemokraadid seisid eelarves mitme põhimõttelise muutuse eest, et tagada inimeste väärikus, kindlustunne ja toimetulek. 

Päästjatele ja politsenikele ajalooline palgatõus

Siseminister Lauri Läänemetsa võitluse tulemusel saavad päästjad, päästekorraldajad, politseinikud ja teised siseturvalisuse valdkonna töötajad oodatud palgatõusu, sest pelgalt tunnustus ja missioonitunne lauda ei kata. Senine palk ei taga meie päästjate ja nende perede toimetulekut, mistõttu töötab täna iga teine päästja kahel või koguni kolmel töökohal. Ikka oma une, pere ja tervise arvelt.

Päästjate miinimumpalk tõuseb uuest aastast 36%. See on vajalik selleks, et tagada tänaste päästjate ja nende perede toimetulek ning uute väljaõppinud ja motiveeritud päästjate pealekasv.

Uuest aastast tõuseb politseinike minimaalne palk 1849 euroni, ehk siis kõik politseinikud hakkavad saama vähemalt Eesti keskmist palka. Seekordne palgatõus on teistmoodi, sest:

  • palgatõus ei tule Politsei- ja Piirivalveameti sisemiste ressursside arvelt. Kuskilt ei kärbita, kedagi ei koondata!
  • eesliinitöötajate palgatõus ei tule ka tagalatöötajate palkade või töökohtate arvelt. Taustajõud on olulised, et tagada näiteks ennetustöö ja planeerimisvõimekus.

Hooldekodukoht viimaks pensioni eest

Väga paljude inimeste mure on see, kuidas tasuda oma lähedase hooldekodukoha eest või mõtleb eakas, kuidas küll teha nii, et ta ei jääks oma lähedastele koormaks. Meie eestvõttel muutub uuest aastast hooldekodukoht abivajajatele keskmise pensioni eest kättesaadavaks ja perekond ei pea enam lähedase eest maksma juurde teist sama suurt osa. Hooldusreform kannab hoolt ka selle eest, et inimesed saaksid elada iseseisvalt oma kodus. Selleks panustab riik koos omavalitsustega koduteenuste arendamisse  See on aastakümnete suurim ning vajalikuim reform sotsiaalvaldkonnas.

Sel sügisel viidi sotsiaaldemokraatide tungival nõudmisel eelnõusse sisse veel viimased olulised muudatused, mille tulemusel saavad vajadusel hooldekodukoha ka keskmisest madalama pensioniga inimesed, keda on kõigi pensionisaajate hulgas neljandik, näiteks rahvapensioni saajad, aga ka need, kes on sunnitud olude tõttu töötanud madalapalgalisel töökohal.

Peale rahalise kokkuhoiu saavad kümned tuhanded oma lähedase hooldusega tegelenud inimesed võimaluse jätkata või pöörduda tagasi oma erialase töö juurde, parandades nii oluliselt oma pere toimetulekut. Samuti võimaldab see leida varasemast rohkem aega endale ja oma lastele.



Tulumaksuvaba miinimum tõuseb

Sotsiaaldemokraadid seisid tulumaksuvaba määra tõusu eest, mis uuel aastal kerkib 654 euroni ehk 1,3 korda. See jätab väiksema palga saajatele aastas kuni 372 eurot rohkem kätte. Ajalugu näitab, et keskmise ja madalama palgaga inimeste sissetulekuid suurendav tulumaksuvaba miinimum on Eestis tõusnud vaid siis, kui sotsiaaldemokraadid on valitsuses.

Kultuuritöötajate ja treenerite palgatõus

Sotsiaaldemokraatide üks eesmärke oli kultuuri- ja spordivaldkonna inimeste elujärje parandamine ning kultuuriasutuste toetamine. Uuest aastast tõuseb riigi palgal olevate kultuuritöötajate alampalk 1400 eurolt 1600 euroni. Lisaks sellele saavad kultuuriasutused 15 protsendi suuruse palgafondi tõusu, et võimaldada palgalisa ka neile töötajatele, keda miinimumtasu tõus ei puuduta.

Uuest aastast saavad kõrgema kutsekvalifikatsiooniga treenerid ajalooliselt kõrge palgatõusu. Aastaid paigal püsinud 1020 euro suurune viienda ja kõrgema kvalifikatsiooniga treenerite miinimumpalk  tõuseb 1400 euroni ehk 37 protsenti.

Ehkki loomesektor alles taastub koroonakriisi mõjudest, on energiakriis ja üldine elukalliduse tõus esile toonud uued vältimatud vajadused. Meie kultuuri- ja spordivaldkonna jätkusuutlikkuse tagamiseks suureneb riigipoolne põhirahastus 12,8 miljoni euro võrra, mis puudutab ka erasektoris tegutsevaid kultuuri- ja spordiorganisatsioone.

Kindlustunnet pakub eelarve veel paljudele kultuuritegijatele: jätkub laulu- ja tantsupeo kollektiivijuhtide palga toetusmeede; lisandub ka viis kunstnikupalga saajat; tõuseb märkimisväärselt autorihüvitisfond, mille läbi tõuseb kirjanikele laenutushüvitis. 

Lastele kultuuriranits

Kultuuriranitsa programm võimaldab iseäranis maakohtades elavatel põhikoolilastel külastada teatrietendusi, kino, muuseume või näitusi. Järgmisel aastal tõuseb kultuuriranits poole miljoni euro võrra. Soovime väga, et kultuuriranits kasvaks järgnevatel aastatel veelgi ning laieneks ka gümnaasiumiõpilasteni. Ühtlasi peame oluliseks huvihariduse ja huvitegevuse toetuse tõusu, et lastel oleks võimalik käia neile huvipakkuvas ringis või trennis kodukoha lähedal ning olenemata oma vanemate rahakoti paksusest.

Raamatukogude arenguhüppe toetus

Raamatukogud ei ole pelgalt raamatute laenutamise koht, vaid kultuuri ja kogukonna keskus, kuhu on alati oodatud lapsed, noored, tööinimesed, eakad. Raamatukogus saab infot ja tuge paljudes asjaajamistes ning raamatukogus korraldatakse erinevaid kultuurisündmusi ning talletatakse ja antakse edasi kodulugu. Alates järgmisest aastast on eelarves pool miljonit eurot raamatukogude kaasajastamiseks, kuhu kohalikud omavalitsused panevad juurde sama suure summa. Toetuse toel on võimalik kaasajastada raamatukogude ruume, parandada ligipääsetavust, uuendada tehnoloogiat, näiteks laiendada iseteenindusvõimalusi, kuid toetada ja erinevaid ideid raamatukogude rolli laiendamiseks.

Taaselustame üürimajade programmi

Taasalustame üürimajade ehitusprogrammi, et tuua elu väikelinnadesse ja maapiirkondadesse tagasi, luues uusi kodusid nii erialaspetsialistidele kui ka vähekindlustatud peredele.

Eesti seisab täna probleemi ees, kus saadaval ei ole piisavalt elamispindu – üürikorterid moodustavad umbes 20% eluruumidest. Samuti puuduvad Eestis suured professionaalsed üürielamute arendajad. 

Korralike ja kõikide mugavustega elamispindade olemasolu soodustab õpetajate, arstide jt tööletulekut väikeasulatesse, et elu edeneks ka väljaspool suuremaid linnu.

Eelmine üürimajade taotlusvoor näitas, et nende majade järele on märkimisväärne nõudlus. Sotsiaaldemokraatide eestvedamisel loodi 2017.-2019. aastal 537 uut elupinda inimestele, kes panustavad kohalikku majandusse, aga ka vähekindlustatud peredele, kellel on enda sissetulekute juures raske sobivat üüripinda leida. Eelmisel korral toetusi taotlenud ja nende eest üürimaju rajanud omavalitsusjuhid on kinnitanud, et projekt oli edukas ning täna ei seisa ükski toona ehitatud korter jõude.

Järgmisel aastal suunatakse üürimajade ehitamisse viis miljonit eurot.