Eestit tabas kaks kriisi korraga: toimetulekukriis ja eelarvepuudujäägi kriis. Kui opositsioon soovib toetada kriisis kapitaliste, siis tegelikult vajavad suurimat toetust madalapalgalised töötajad ja keskklass. Neid võiks aidata tulumaksuvaba miinimumi otsustav suurendamine. Keerulises eelarveolukorras vajaks aga selline käik kindlasti selget katteallikat, milleks võiks olla tulumaksumäära tõstmine. Seetõttu pakungi kehtestada 1000 eurot tulumaksuvaba miinimumi ja 30% tulumaksumäära kõigile!
Opositsioon räägib sellest, kuidas tuleb toetada kriisi ajal ettevõtteid, samas kui ühe koalitsioonierakonna võimalik järgmine esimees hakkas rääkima maksuküüru kaotamise otsuse tagasipööramisest. Selge on see, et kui esimene otsus ainult suurendaks niigi tohutut eelarvepuudujääki, siis teine aitaks seda vähendada.
Ometi pole ma sotsina nõus nii Reinsalu ja Kõlvarti kui ka Tsahknaga! Kohe seletan miks.
Toetada tuleb töötajat, mitte kapitalisti!
Kui Reinsalu ja Kõlvart räägivad ettevõtluse toetamisest või mingitesse tehastesse investeerimisest, siis sisuliselt ütlevad nad, et paljude Eesti inimeste jaoks keerulises olukorras tuleks riigil eelistada kapitali omanikke töötajatele. Eriti üllatav on see, et selliseid asju on hakanud rääkima Keskerakond – Ratase leeri juhtimisel kunagi õiglast riiki kõigile lubanud erakond nüüd tahab poputada kapitaliste töötajate asemel!
Sotsina ütlen oma isikliku arvamuse selgelt välja: kriisis tuleb toetada mitte passiivtulu teenivaid kapitaliste, vaid palehigis töötavat tavainimest! Igasugu toetused ettevõtjatele, eriti suurettevõtjatele on üldse saatanast. Palju parem ja õiglasem on toetada töötajaid! Eriti suurt tuge vajavad praeguses olukorras, kus hinnad tõusevad palkadest kiiremini, madalapalgalised töötajad.
Kõige madalamat palka teenivad inimesed saavad juba jaanuaris leevenduse: tänu sotside kangekaelsusele teeb miinimumpalk järgmisel aastal ajaloolise tõusu 95 euro võrra 820 euroni kuus. Ometi pole see piisav, on vaja enamat.
Maksuküüru kaotamine oli viie parlamendierakonna programmis
Teine suur muutus palgatöötajate sissetulekus leiab aset 2025. aasta esimesel jaanuaril, kui kaob maksuküür. Selle kaotamine oli viie parlamendierakonna programmis – ainsana ei lubanud seda valimiste eel maksuküüru loonud Isamaa. Eriti üllatav on, et nüüd räägib Margus Tsahkna, et selle kaotamise plaanist võiks loobuda – tema erakond oli valimiste eel selle kaotamise suur eestkõneleja!
Maksuküür pole kuigi õiglane. Praegu on 1200 kuni 2099 euro suurust palka teenivate inimeste marginaalne tulumaksukoormus iga juurde teenitud euro pealt umbes 34%, samas kui 2100 eurost suuremat palka teenivaate inimeste marginaalne tulumaksumäär on 20%! See pole kuigi õiglane keskklassi suhtes.
Seetõttu on õige maksuküür kaotada. Küll aga on sellega seotud kaks probleemi: selle kaotamine ei aita eriti madalapalgalisi ning selle muudatuse maksumus riigieelarvele on väga suur.
Lahendus on lihtne: 1000 eurot tulumaksuvaba miinimumi kõigile ning tulumaksumääraks 30%!
Ometi on mõlemale probleemile lihtne kaheosaline lahendus olemas.
Esiteks tuleb tõsta tulumaksuvaba miinimumi 1000 euroni kuus kõigile! Praegu on tulumaksuvaba miinimum 654 eurot kuus ja 2025. aastal tõuseb see ainult 700 euroni.
1000 eurot tulumaksuvabalt kuus kätte aitaks sadu tuhandeid Eesti töötajaid. Küll aga see oleks kallis reform. Seetõttu tuleb koos tulumaksuvaba miinimumi kergitamisega tõsta ühtlasi ka tulumaksumäära kõigile umbes 30%-le. On ju see palju õiglasem katteallikas kui käibemaksu tõstmine või muud tarbimismaksud.
Selline lahendus ei tule tühja koha pealt: tõsta tulumaksuvabamiinimumi 1,25-kordse Eesti miinimumpalgani ning tulumaksumäära 30%-ni pakkus 2021. aastal Arenguseire Keskus. 820 euro suurune miinimumpalk korda 1,25 ongi umbes 1000 eurot.
Muudatusest võidaks madalapalgalised ja keskklass – riigieelarve aga ei kannataks!
Minu ja Arenguseire keskuse pakutud lahendus oleks soodne nii madalapalgalistele kui ka keskklassile. Võrreldes praeguse maksusüsteemiga võidaks sissetulekutes kõik täiskohaga palgasaajad, kes teenivad alla 3100 euro kuus. Samuti oleks see palju õiglasem kui 2025. aastast kehtima pidav reform, sest viimasega langetatakse kõigi maksukoormust, kes teenivad alla 8000 euro kuus.
1000 eurot tulumaksuvabalt kätte ja 30%-protsendiline tulumaksumäär tähendaks seda, et suurimat võitu saaks 2100 eurot kuus teeniv inimene, kelle kontole laekuks aastas 1171 eurot rohkem raha. Kuid ka madalapalgalised võidaks oluliselt! Näiteks 1037 eurot kuus teenivale inimesele jääks aastas 830 eurot rohkem kätte!
Lugeja võib küsida: kas selline skeem ei suurenda hoopis riigieelarve puudujääki? Vastus on üllatav: ei!
Põhjus peitub selles, et järgmiste aastate riigieelarvestrateegia on koostatud lähtuvalt juba vastu võetud seadusemuudatusest, millega maksuküür kaob 2025. aastast alates niikuinii. Võrreldes 2025. aastal kehtima hakkava skeemiga (700€ tulumaksuvaba kõigile, tulumaksumäär 22%) võidaks siin pakutavast lahendusest (1000€ tulumaksuvaba ja tulumaksumäär 30%) need, kes teenivad alla 1900 euro kuus, ning kaotaks need, kes teenivad sellest rohkem. Kuna Eesti keskmine palk ongi peaaegu jõudnud 1900 euroni kuus, siis see oleks tõeline madalapalgaliste ja keskklassi maksulangetus, mida kataks rikaste suurem maksukoormus!
Loomulikult sotsina tahaksin näha astmelist tulumaksu, kus kõige suurema palga saajad maksaks oluliselt kõrgema tulumaksumäära kui 30%. Isegi Poolas ja Leedus rakendub kõige rikkamatele 30%-st kõrgem tulumaksumäär – mõlemas riigis 32%!
Ometi ka see lahendus: 1000 eurot tulumaksuvaba kõigile ja tulumaksumäär 30% kõigile oleks reaalse mõju poolest madalapalgaliste ja keskklassi maksulangetus, mida maksaks kinni senisest suurema maksukoormusega jõukad. Samas säiliks Reformierakonnale ja Eesti 200le nii oluline tulumaksusüsteemi ühetaolisus. Lambad terved, hundid söönud.
Selleks, et pakutav maksulangetus madalapalgalistele jõustuks 2025. aasta jaanuarist, tuleks lihtsalt kokku leppida minu pakutud reformis järgmise aasta juulini – aega on küll!