Züleyxa Izmailova: arusaadav, miks sellise kliimapoliitika juures lapsi ei taheta

Rahvastiku järelkasvu pärast muretsevatele poliitikutele ei jõua ikka kohale, et kliimamuutus on eksistentsiaalseks ohuks kogu inimkonnale. Käimasolev kiire eluslooduse kadu ohustab meie, majandust, ettevõtteid, toidujulgeolekut, inimeste tervist, sissetulekuid ja elukvaliteeti kogu maailmas ehk ka Eestis. Poliitikud ja inimesed, kes alahindavad või isegi naeruvääristavad looduskaitsjate püüdlusi või suhtuvad majanduse ümberkorraldamise vajadusse pealiskaudselt, ilmselt ei mõista, et…

Loe edasi

Züleyxa Izmailova: kliimaseadus isegi ei proovi tulevaid põlvkondi päästa

Kõige õigem oleks, kui kliimaministeerium teeks kliimakindla majanduse eelnõu konkreetsete arvutuste ja analüüside ning sisulise kaasamise toel korda ja küsiks enne parlamendile esitamist mandaati kliimanõukogult, kirjutab Züleyxa Izmailova. Inimene vajab ellujäämiseks loodust, majandus ja ettevõtted vajavad inimesi. Mul on kliimakindla majanduse seaduseelnõu kohta rohkelt küsimusi. Algsest ülesandest ei ole asja saanud Eelnõu esimeses, eesmärgi paragrahvis…

Loe edasi

Jevgeni Ossinovski: jutt, et kliimapoliitikaga peaks kaasnema ka majanduskasv, ajab tõsiselt närvi küll

Euroopa Liit on oma kliimapoliitika kommunikatsioonis kogu aeg rõhutanud, et üleminek kliimaneutraalsusele ei kaitse ainult keskkonda, vaid toob kaasa enneolematu innovatsiooni ja majanduskasvu. See jutt ajab küll tõsiselt närvi, sest kliimamuutuste ohjamine on eksistentsiaalne küsimus, mille mõõdupuuks ei ole majanduskasv. Tuletame meelde, kuidas 11. detsembril 2019 võttis Euroopa Komisjon vastu Euroopa roheleppe, mis seadis ja…

Loe edasi

Indrek Kuusk: Rohkem tarkust keskkonnaküsimustesse!

Tarkus on Tartus – kahtlemata vastab see tore sõnamäng tõele, sest teadlaste ja muude kõrgelt haritud inimeste osakaal on Tartus märkimisväärne. Keskkonnaküsimustes aga kohtab kahjuks tarkuse asemel pahatihti hämmastavat võhiklikkust. 2022. aasta sügisel alustasime suurt viieaastast linnalooduse projekti «Tartu ROHEring», mida rahastab 60 protsendi ulatuses Euroopa Komisjon. Projekti abil parandame elurikkuse seisukohalt linna rohealade täbarat…

Loe edasi

Jevgeni Ossinovski: udujutt, et põlevkivitööstus saab samamoodi jätkata, tuleb lõpetada

Inimtekkeline kliimasoojenemine on suurim teaduslikult tõendatud oht Eesti riigile ja rahvale. Ja muidugi mitte ainult meile. Seepärast on hiljemalt 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni jõudmine eksistentsiaalne vajadus, kirjutab Postimehes Tallinna Linnavolikogu esimees Jevgeni Ossinovski. Inimtegevuse mahutamine planetaarsetesse piiridesse on lähikümnendite olulisim transformatsioon, mis puudutab kõiki ja kõike. Muidugi ei ole see lihtne. Aga meil ei ole alternatiivi.…

Loe edasi

Toomas Jürgenstein: hoiame oma planeeti, teist meil ei ole

Riigikogu võttis 8. veebruaril vastu uuendatud kujul Eesti kliimapoliitika põhialused. Enne lõpphääletust kõneles sotsiaaldemokraatide nimel keskkonnakomisjoni liige Toomas Jürgenstein. Alustan kliimatemaatikasse tungimist kunagise õpingukaaslase Jaan Tätte lauluga vanast kuuest, kuna ma viisi ei pea, teen seda luuletuse vormis: mu vana kuub mind kaua oled varjand koos minuga nii head kui halba näind ja kümme aastat…

Loe edasi

Mart Hiob: Keskkond on ruum, milles toimub meie elu ja seepärast on selle seisund meile määrava tähtsusega

Keskkonda võime jagada looduslikuks ja inimtekkeliseks, kuid valdav osa Eestimaast on inimmõjutusega looduskeskkond. Oleme aastatuhandeid keskkonda muretult tarbinud, kuid viimase sajandiga on kasvanud mõistmine, et ilma elu hävitamata niimoodi enam jätkata ei saa. Maailma rahvad on kokku leppinud, et püüame vältida keskkonna edasist halvendamist eelkõige võideldes kliimamuutuse ja elurikkuse hävimisega. Selleks tuleb meil ühiskonnas läbi…

Loe edasi

Madis Kallas: Rohepidurit tõmbame oma tervise ja laste tuleviku arvelt

Tahan elada Eestis, kus on puhas keskkond, täis rohelust ja elu. Riigis, kus ühiskond oskab seda hinnata ja mõistab, et loodushoid kingib meile kauem tervena elatud aastaid ning head ja turvalised elutingimused meie lastele. Meie ühiskond ja majandus on läbi ajaloo olnud pidevas muutumises. Tööstusrevolutsiooniga jõudsime infotehnoloogilise pöördeni ja nii tekkis tänane digiühiskond. Areng on…

Loe edasi