Tiit Maran: kas tõesti hakkavad mootorsaed laulma?

On ilmne, et uue koalitsiooni arusaam elurikkuse tähendusest on heal juhul primitiivne ja looduskaitse mõtestamine ei ulatu kaugemale 19. sajandi klassikalise saksa looduskaitse mõttest, mille järgi alalhoid teenib vaid esteetilist väärtust, kirjutab Tiit Maran. Eelmine koalitsioon on lõpetanud, uus alustab ja üha selgemaks saab, kuhu on riik teel, mis sai ära hoitud või õigemini edasi…

Loe edasi

Züleyxa Izmailova: Valitsus võistleb EKREga trumpismi maaletoomises

Reitinguahastuses Reformierakonna ja Eesti 200 koalitsioon proovib end koos EKRE-ga Trumpi tuulde sättida ja pakkuda kodukootud versiooni mõtlematust, keskkonnavaenulikust ja ebavõrdsust süvendavast kärpepoliitikast. Esmaspäevast Michali ja Tsahkna pressikonverentsi vaadates tajusin midagi väga tuttavlikku. Õhku täis ja arrogantne poliitik ongi viimasel ajal aina tavalisem nähtus, aga selles oli midagi enamat. Täna varahommikul taipasin, et üleeilne „lavastus“ kahest ülikonnaga…

Loe edasi

Lauri Läänemets: mulle tundub, et viimastel päevadel on kired üle keenud

On ilmselge, et kui meie julgeolekukeskkonnas ja meid mõjutavas maailmamajanduses toimuvad olulised muutused, peame riigina neile reageerima. Meil on vaja majandust, mis suudab üleval hoida varasemast suuremat riigikaitsesüsteem, kirjutab siseminister Lauri Läänemets (SDE). Oleme viimase paari nädalaga selgeks saanud, et Euroopa panus oma julgeolekusse peab kasvama. See eeldab Eestilt eelarvelisi ja riigikaitselisi otsuseid, ühtlasi aga…

Loe edasi

Natalie Mets: kuhu jäid tavainimese mured?

President Alar Karise Eesti Vabariigi aastapäeva kõne oli laiahaardeline ja väärikas, keskendudes Eesti järgmisele arenguhüppele. See puudutas meie ühiskonna jaoks olulisi teemasid – julgeolekut, majandust ja haridust –, ent jättis paljuski kõrvale tavakodaniku igapäevased mured ja heaolu küsimused. President rõhutas kõne alguses, et meid hoiab rahvana koos ühtekuuluvustunne ja enesetaju. Need on kahtlemata väärtused, mis…

Loe edasi

Elsa Leiten: mesipuus ja südames on alati ruum

Alati on võimalus otsida viise ja inimlikke lahendusi, selmet põlistada klaaslagesid, mille poole osadel meist pole võimalustki püüelda, kirjutas pimedate liikumisaktiivsust toetava kogukonna “Jooksusilmad” liige ja ligipääsetavuse toetaja Elsa Leiten arvamusloos. Koolinoorena oli laulu- ja tantsupidu minu jaoks siht, kuhu pürgida. Väikese maakooli õpilasena oligi see pea kättesaamatu ning seepärast mäletan hästi toda esimest korda,…

Loe edasi

Mark Gerassimenko: Bideni hoiatus oligarhia eest peaks panema häirekella lööma ka Eestis

Demokraatias peaks iga valija hääl olema võrdne, kuid valimiskampaania jooksul kõlab palju valjemalt nende hääl, kellel on rohkem võimalusi erakondadele annetada. Ametist lahkuv USA president Joe Biden hoiatas ameeriklasi, et ülirikaste mõju poliitikale on kasvanud nii suureks, et vaba maailma juhtiv riik võib muutuda oligarhiaks. Tegelikult peab Bideni mure paika ka Eestis, mistõttu oleks meil…

Loe edasi

Raimond Kaljulaid: tõenäoliselt on Kremlis praegu paanika. Võidakse teha uskumatuid lollusi

Süüria mässuliste kiire ja paljude jaoks ootamatu edu on kutsunud esile suure juubeldamise sotsiaalmeedias. Õigusega, kuid paraku peame Putini liitlase Bashar al-Assadi languse üle rõõmustades meeles pidama, et Süüria režiimi kokku varisemisega kaasnevad kindlasti uued mured. Kahjuks ka meie, Euroopa ja Ukraina jaoks. Esiteks, me ei tea, kes tuleb Assadi asemele. Võimalik, et Assadi režiimist…

Loe edasi

GARRI RAAGMAA: Primitiivliberalism on meid nüüdseks jamasse ajanud

Võiks juba ehk aru saada, et primitiivliberalism, mis ehk toimis 1990ndate odava tööjõu Eestis, ongi meid nüüdseks jamasse ajanud. Eesti riik peab aga toimima oma ettevõtete koostööd ja tootlikkust kasvatava väleda agentuurina, mitte uimaste bürokraatide pesana, kirjutab kolumnist Garri Raagmaa (SDE). Päikesekuningas Louis XIV olla armastanud rõhutada: «Riik – see olen mina». Riik olgu öövaht,…

Loe edasi

Heljo Pikhof: religioonist on saanud oluline julgeolekuküsimus

Ei ole meil lapsi just ülearu palju, sestap on iga üksik inimene kulda väärt. Viimase aja uuringud näitavad paraku, et (kesk)hariduse kvaliteet sõltub üha rohkem lapsevanema rahakotist. Kas suurem osa meie niigi napist järeltulijate põlvkonnast peabki siis piirduma poole rehkendusega, nagu üks külakoolmeister kord oma Tootsi-nimelisele õpilasele soovitas? Või nügib moodne aeg meie lapsi nagunii…

Loe edasi