Siseministeerium ja Päästeamet on leppinud kokku vabatahtliku pääste järgmise aasta rahastuses, millega eelarvelised vahendid tõusevad pea kahekordselt. Esmakordselt luuakse vabatahtlike suunaline elanikkonnakaitse tegevuste finantseerimine koos vastava koordinaatori ametikoha loomisega. Päästeliidu toetus kasvab kolm korda.

Siseminister Lauri Läänemetsa sõnul on tegemist märgilise otsusega, millega väärtustatakse ja tunnustatakse vabatahtlike päästjate igapäevast tööd. „Vabatahtlik pääste on olnud aastaid alarahastatud ning pole suudetud arvestada vabatahtlike päästjate tegelike vajadustega. Samas on nende inimeste panus meie siseturvalisusesse ja elanike turvalisusesse hindamatu. Me räägime tublidest meestest ja naistest, kes oma vabast ajast ja pere arvelt võtavad vastutuse oma kogukonna ja laiemalt riigi ees tagada ohutust ja turvatunnet,“ rõhutas Läänemets.

Läänemetsa sõnul on küll varasemalt panustatud vabatahtlike sotsiaalsetesse garantiidesse, aga igapäevane tegevus ja töötingimused on jäänud piisava tähelepanuta. „Kokkuleppel Päästeametiga ning Päästeliidu heakskiidul tagasime järgmisteks aastateks vabatahtlikele päästjatele püsirahastuse, millega tõusevad pea kõik tegevustoetused märgatavalt. Esmajärjekorras panustame reageerimisvõimekusse ja valmisolekusse, kus baasrahastus kasvab komando kohta keskmiselt senise 13 600 euro asemel 25 000 euroni aastas,“ ütles siseminister.

Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu märkis, et väga oluline on vabatahtlike päästjate elanikkonnakaitse, ühisvalveteenistuse ja ennetustöö tegevusele püsirahastuse saamine. „Kui ühisvalveteenistuse puhul on varem tehtud ühekordseid eraldisi, siis vabatahtlike elanikkonnakaitse tegevuste toetamine on esmakordne. Praeguses julgeolekuolukorras on igaühe panus vajalik ja vabatahtlike päästjate roll oma kogukonna turvalisuse eest seisjana on laia riigikaitse seisukohalt kriitilise tähtsusega,“ ütles Tammearu.

Päästeameti peadirektori sõnul saab lisarahastusega suurendada veel nii 117 vabatahtliku päästekomando kütuse-, ülalpidamis- ja valmisolekukulusid kui ka kaasatavate vabatahtlike tasusid. „Samuti saame tasude suurendamisega kaasata üha enam vabatahtlikke päästjaid ennetustegevusse, et Eesti inimesed teaksid võimalikke ohte ja oskaksid nende korral käituda. Kahjuks näitab tänavune traagiline tulesurmade statistika, et meil on ohutuskultuuri edendamisel veel palju tööd teha,“ lisas Tammearu.

Eestis on kokku 117 vabatahtlikku päästekomandot ja üle 2400 vabatahtliku päästja.