Rämpspostiga koolidele ja paljudele teistele asutustele levitatud pommiähvardust tuleks käsitleda hübriidrünnakuna ning vaadelda ajalise kokkulangevuse tõttu samas kontekstis torujuhtmete ja sidekaablite purunemisega Läänemeres ning Venemaa otsusega sulgeda oma piiripunkte ukrainlastele. Sihtmärgiks pole ainult Eesti – teisipäeva pärastlõunal suhtlesin ka Läti ja Leedu kolleegidega, kus on levimas samasugused ähvarduskirjad, sihtmärkideks muuhulgas ka haiglad. Neil hübriidrünnakutel, sealhulgas antud aktsioonil, on laias plaanis 3 eesmärki: destabiliseerida ühiskonda külvates hirmu, ebakindlust ja paanikat, õõnestada turvatunnet, kõigutada usaldust valitsuse ja riigiasutuste suhtes ning lisaks suunati konkreetsete rämpskirjadega inimesi veebikanalitesse, kus levitatakse süstemaatiliselt propagandat ja valeinfot.

Praeguse seisuga reaalset ohtu pole tuvastatud, mistõttu oleme eeskätt keskendunud avalikkuse rahustamisele. Paanika võimendamisega teeniksime ju ründajate eesmärki. Selliseid hübriidrünnakuid pole kunagi võimalik ennetada ega täielikult välistada – mida saab teha, on tõsta meie ühiskonna valmisolekut ning vastupidavust sellistele destabiliseerimiskatsetele. Viimase aasta jooksul oleme põhjalikult käsile võtnud elanikkonnakaitse ning antud juhul võib mõnes mõttes öelda, et ründaja tegi riigi eest laialdase teavitustöö ära – on ju ainult otstarbekas seda momenti ning avalikkuse kasvanud teadlikkust ja valvsust sihtotstarbeliselt kasutada.

Üks võimalus olekski panna ründajate tekitatud avalik foon meie kasuks tööle ning kasutada olukorda ära elanikkonnakaitse õppuste korraldamiseks koolides. Elanikkonnakaitse keskne põhimõte on see, et võimalikult paljud inimesed oskaksid kriisi korral kaitsta ennast ja teisi. Viimase nädalate sündmuste taustal selliste sisuliste õppuste läbiviimine annaks koolijuhtidele ja õpetajatele kindlustunde ja teadmise, kuidas kriisi- või ohuolukorras käituda ning kooliperede turvalisus tagada.