1200 eurone palgamiinimum aitab vaid pooli pärnakaid, ülejäänud palkade tõstmiseks ja majandusliku jätkusuutlikkuse tagamiseks peame nutikalt pingutama.

Pärnul on potentsiaali kujuneda võrdseks majanduskeskuseks Tallinna ja Tartu kõrval. Lähedus meretuulepargile, kiirraudtee, aktiivne kolledž võiksid siinsele majandusele anda tõsise hoo. Kui majandusel on tõsine hoog, on reaalne täita ka elanike järjest kõrgemaid palgaootusi. Või on äkki just vastupidi – kõrged palgaootused sunnivad kujundama sobiva majanduse?

Eestis on komme lüüa kõike keskmistega. Mäletan peaminister Taavi Rõivast kunagi rõõmustamas, et eestlane pole kunagi nii palju teeninud. Ei võrrelnud ta keskmist palka ei ostujõuga, ega tundnud muret, kuidas palgatasemed reaalselt jaotuvad ja kus on inimesel suurem lootus väärikalt teenida ning kus mitte. Väga paljudele oli tegu klassikalise libauudisega – inimesed ei tundnud kedagi, kes tunneks kedagi, kes tegelikult ka Eesti keskmist teeniks.

Paremkallas ja vasakkallas

Ka Pärnu puhul on vaja vaadata keskmiste numbrite sisse, muidu on valed nii järeldused, kui ka abinõud olukorra parandamiseks. Keskmise palga liikumisest näeme, et on olnud ka paremaid aegu, kui kohalik majandus on suutnud maksta riigi tasemega sarnasemaid palku. Tõsi – raskemad ajad, kui mahajäämus oli üle 20 protsendi, on tänaseks selja taha jäetud (vt lisatud tabelit.

Ometi eksisteerib ametlik lõhe ka Pärnumaa sees. Pärnu jõe paremkalda keskmine on oluliselt kõrgem vasakkalda omast. Maakonnas on piirkondi, kus tööstuse toel sarnanetakse pigem vasakkaldaga, kuid mitme pool ollakse taga ka turismi-, kaubanduse ja teeninduse poolt domineeritud vasakkaldast.

Turismibuust

Kohtudes Estonia Spa juhi Aljasega oli minu peamine huvi, mida Pärnu turismisektor vajaks, et jaksaks maksta senisest näiteks kaks korda kõrgemaid palku?

Paljud saavad nüüd pahaseks – Pärnu kultuurielu vajab elavdamist. Ühed küsivad, et mis sel viga on ja teised on pahased, et mismõttes allutatakse kultuur mammonateenimise madalale eesmärgile. Paraku on hea eluskonna ja tugeva piirkonna tunnuseks nii tugev majandus kui rikas kultuurielu. Need täiendavad ja võimendavad teineteist.

Tööstust saab tõsta tootearenduse ja vaimuka müügipoliitikaga

Pärnumaa majandusele lisavad värvi nii Pärnumaa Kutsehariduskeskus kui Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž. Kuna tõesti on oskused kaasaja majanduse kõige kriitilisem tegur, nõustun täielikult Garri Raagmaaga, kelle arvates võiks Pärnus lisaks tegutseda ka Tallinna Tehnikaülikooli kolledž ja siis jhuba kolme kooli koostöös arendatava keskkond uute toodete ja teenuste arendamiseks.

Miks see on oluline? Palgad kasvavad ja peavadki kasvama, aga sedamööda peab tõusma ka ettevõtete tootlikkus. Lisaks keerulisematele masinatele tuleb liikuda ka keerulisematele ja kallimatele turgudele, kus nii tootearendusel kui turundusel on tähtis roll. Saksamaal näeme kõige enam patente sündimas just linnades, kus tööstus ja ülikoolid kokku saavad. Sama sünergiat on võimalik taotleda ka Pärnu rahva sissetulekute parandamiseks.

Keskmine palk läbi aastate Eestis keskmiselt ja Pärnus (allikas: Statistikaamet)