Riigikogu kiitis täna heaks lastekaitseseaduse muudatused, mis aitavad  parandada abivajavate laste märkamist ja toetamist ning loovad süsteemi, kus raskelt haiged lapsed ja nende pered hakkavad võimalikult vara saama püsivat tuge.

„Kõigil täiskasvanutel on ka täna kohustus anda abivajavast lapsest kohalikule omavalitsusele teada, kuid sageli jõuavad sellised juhtumid lastekaitse vaatevälja liialt hilja. Seetõttu suureneb lastega töötavate inimeste – õpetajate, treenerite, arstide, huviringide juhendajate – roll hädas laste märkamisel. Neil on kõrgendatud kohustus märgata ja sekkuda,“ selgitas Sotsiaaldemokraatliku Erakonda kuuluv Zuzu Izmailova. „Aga kindlasti on meie kõigi ühine vastutus märgata lapsi meie ümber ja minna appi. Me ei saa lubada, et ükski laps jääb abita seepärast, et süsteem ei toimi. Üks päästetud laps on üks päästetud maailm,“ lisas Izmailova.

Tema sõnul luuakse seaduse alusel paremini toimiv tugiteenuste süsteem hooldus‑, eestkoste‑ ja lapsendajaperedele, kes hoolitsevad teistest peredest pärit laste eest. Laste heaolu parandamisele on suunatud ka muudatus, mille kohaselt peab info raske terviseseisundiga lapse kohta liikuma kiiresti kohaliku omavalitsuseni.  Omavalitsuse ülesanne on perega 10 päeva jooksul ühendust võtta ja tutvustada erinevaid abi saamise võimalusi.

Ühtlasi lükkas Izmailova ümber riigikogu saalis korduvalt kõlanud väiteid, nagu saaksid edaspidi lastega töötada selleks sobimatud isikud. „Kõik piirangud  jäävad jõusse. Ka tulevikus ei ole võimalik lastega töötada neil inimestel, kes oma tausta tõttu võivad laste turvalisusele ohtu kujutada,“ sõnas ta.