Reedel Kultuurikatlas Sotsiaaldemokraatliku erakonna korraldatud majanduskonverentsil „Turumajandus 2.0“ arutasid Eesti juhtivad majandus- ja tööstuseksperdid Eesti majanduse ees seisvaid väljakutseid ja võimalusi.

Konverentsil avasõnadega esinenud SDE esimehe Lauri Läänemetsa sõnul tuleb Eestil võtta õppust edukatest riikidest nagu Põhjamaad ja Singapur, mida iseloomustab kindla riikliku majandus- ja tööstuspoliitika olemasolu.

Läänemetsa meelest tuleb Eesti majandusele uue hoo juurde andmiseks keskenduda haridusele, tööstusele, energeetikale ja ausa konkurentsi soodustamisele. Kõik need valdkonnad saaksid riigi aktiivsest suunamisest ainult võita.

„Hariduspoliitika on sotsiaaldemokraatide majanduspoliitika nurgakiviks,“ tõdes SDE esimees, tuues välja, et tänu valitsuse otsusele pikendada koolikohustust 18. eluaastani saab lahenduse probleem, et seni jäi viiendikul noortest isegi kesk- või kutseharidus omandamata. Ühtlasi rõhutas Läänemets tehisaru kasutamise õpetamise tähtsust juba põhikoolis – just tehisarul põhinevate lahenduste juurutamine võiks saada „Tiigrihüpeks 2.0“.

Eksporti aitab erakondadeülene tööstuspoliitika

Nii Läänemets kui ka konverentsil osalenud tööstusjuht Otto Pukk toonitasid riikliku tööstuspoliitika olemasolu tähtsust. Viimase sõnul on vaba maailma riikide üheks nõrkuseks poliitikute mõtlemise piirdumine ühe valimistsükliga, mistõttu võidaks Eesti majandus erakondadeülesest kokkuleppest tööstuspoliitikas.

„Positiivne on, et me räägime tööstuspoliitikast; positiivne on, et me pingutame rohkem,“ ütles Pukk, kes samuti rõhutas Eesti ekspordisektori tähtsust majanduskasvu tagamisel. „See, et lapsele antakse rohkem taskuraha, veel pere jõukust ei kasvata. Seda kasvatab suurema palga teenimine ehk perre väljastpoolt raha juurde toomine,“ tõi võrdluse tööstusjuht.

Taristuminister Vladimir Svet pööras tähelepanu, et praegune valitsus on avanud mitu meedet tööstusinvesteeringute Eestisse meelitamiseks, üheks näiteks on suuremahuliste investeeringute toetusmeede.

„20 aastat tagasi oleks Jürgen Ligi öelnud, et see, millega praegune valitsus tegeleb, on kommunism!“ kommenteeris Svet muutust riigi ja ühiskonna suhtumises tööstuspoliitikasse.

Konkurentsivõime aluseks on aus konkurents

Arenguseire Keskuse juht Tea Danilov tutvustas konkurentsivõime raporti peamisi järeldusi, mille järgi on üheks Eesti konkurentsivõimet kahjustavaks teguriks lisaks tööjõu ettevalmistusele ka Euroopa Liidu võrdluses kõrge kapitali hind Eesti ettevõtetele. Lauri Läänemetsa meelest võib selle taga peituda Eesti pangandusturu vähene konkurents, mistõttu tuleb riigil astuda samme Eesti ettevõtete laenutingimuste parandamiseks. Juba aset leidnud algatustest on muuhulgas Kredexi käenduste taotlemise lihtsamaks tegemine.

Läänemets rõhutas soodsama energiahinna saavutamise tähtsust Eesti ettevõtetele ja majapidamistele, mille tagab kodumaise taastuvenergia võimsuste arendamine. Samas tuleb energiamahuka tööstuse arendamisel keskenduda nendele valdkondadele, kus on võimalik luua enim lisandväärtust toorme ühiku kohta. Majandusteadlane Uku Varblane pööras tähelepanu seaduspärasusele, et mida jõukam on riik, seda tõhusamalt kasutatakse energiat. „Peame kasutama lisanduvat elektritoodangut võimalikult tõhusamalt,“ ütles ekspert.

Tervete piirkondade või ühiskonnakihtide arengust maha jäämine kahjustab majanduskasvu

Piirkondlike arengu ning ühiskonnas tekkivate kääride vähendamist pidas tähtsaks ka TalTechi professor Rainer Kattel, kelle sõnul on Eesti seni keskendunud välisele konkurentsivõimele, jättes unarusse sisemise konkurentsi. Selline trend väljendub majanduse ja kultuuri koondumises üksikutesse keskustesse ning majandusliku ebavõrdsuse kasvus, mis ei luba paljudel piirkondadel ja inimestel oma täit potentsiaali realiseerida.

„Eesti mitmekesisuse väljakutse seisneb kolmes tahus: meil on vananev, kahanev ja klassistunud ühiskond; kultuur ja majandus koonduvad vähestesse keskustesse; ning oleme hiljaks jäänud uuendustega tööstuses,“ ütles Kattel.

Piirkondlike erinevuste vähendamist rõhutas ka regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman, kelle sõnul tuleb tegelda Eesti KOV-ide rahvusvahelises võrdluses piiratud finantsautonoomiaga.

Ebavõrdsuse probleemi lahendamiseks pakub Kattel varamaksu kaalumist, sest see võimaldaks ümber jaotada ühiskonnas heaolu majandust kahjustamata. „Varamaks on kõige kapitalistlikum maks,“ kinnitab Rainer Kattel.

Sisenõudlust soodustav maksureform ning ametiühingute roll töötajate heaolu parandamisel

Maksusoovitusi jagas ka Sciences Po ülikooli professor Gustav Kalm, kelle sõnul tuleks kaaluda madalapalgaliste maksukoormuse vähendamist. „Poliitikakujundamisel tuleb lähtuda mitte neist, kel läheb paremini, vaid kõige halvemal järjel olijatest,“ ütles Kalm, kelle sõnul võidab majandus madalapalgalistele maksusoodustuste tegemisest, sest lisanduv netosissetulek jõuaks kohe tagasi tarbimisse, toetades nii kodumaiseid ettevõtteid.

Majanduskasvu viljade jõudmist kõigini pidas vajalikuks ka Euroopa Parlamendi saadik Sven Mikser, kelle sõnul toidab inimeste rahulolematus majandussüsteemiga Euroopas parempopuliste, viimaste võimuletulek kahjustaks aga julgeolekut ja majandust.

„Miks kaitseb [Ungari autoritaarne peaminister Viktor] Orban Venemaad? Mitte ainult sellepärast, et ta sõltub Vene gaasist ja Vene kütusest oma tuumaelektrijaamadele. Tegelikult näeb Orban Venemaas kaasvõitlejat liberaalse demokraatia vastu,“ ütles SDE majanduskonverentsil Euroopa Parlamendi saadik Sven Mikser.

Mikseri sõnul on sotsiaalmajanduslike probleemide lahendamine parim kaitse Euroopa julgeolekupoliitika põhimõtteid kahtluse alla seadvate poliitikute eest. Ning just julgeolek on majanduse alustala – ilma selleta ei ole ettevõtetel kindlust investeerimiseks.

Majandusanalüütik Mihkel Nestor ja Eesti Ametiühingute Keskliidu juht Kaia Vask jõudsid aga ühisele arusaamale, et ametiühingud suudavad tagada töötajatele õiglaseid palga- ja töötingimusi, ning eriti oluline on sektoraalsete kollektiivlepingute roll.

„Vaadake, kui tugev on arstide ametiühing ja kui nõrk on õpetajate ametiühing, sellest tulenebki nende palgaerinevus,“ tõi näite Nestor.

Vask rõhutas, et sellised kollektiivlepingud tagavad, et konkurents ettevõtete vahel põhineb tõhususel ja innovatsioonil, mitte töötajatele võimalikult madalama palga tasumisel.

Arusaam riigi rollist majanduses on muutumas nii Eestis kui välismaal

Päeva võttis kokku Gustav Kalm, kelle sõnul on Eestis muutumas arusaam sellest, mis on turumajandus.

„Eestis on valitsenud mulje, et kapitalism on vaid see, mis valitses lääneriikides 1980ndate aastate lõpus. Selline reaganlik kapitalism. Tegelikult oli kapitalism teistsugust nägu 1970ndatel, 1960ndatel ja 1950ndatel aastatel, aga kõik see oli samuti kapitalism,“ rõhutas Kalm.

Väliskülalisena esines konverentsil Leedu Seime liige, sotsiaaldemokraat ja ettevõtja Robertas Kaunas, kelle ettekandest selgus, et Leeduski hakkab riik mängima aina suuremat rolli majanduse suunajana. Uue valitsuse plaanides on taastuvenergia võimsuste arendamine, regionaalsed investeeringud, madalapalgaliste maksukoormuse vähendamine, suurem konkurents jaekaubanduses, arupärimistele vastamise tähtaegade lühendamine ning soodsamate laenutingimuste pakkumine tööstusettevõtetele.