Nädalapäevad tagasi 15. mail ilmus 59 haritlase algatus „Jätta abielu määratlus muutmata“. Nimetatud pöördumisele on hakatud koguma ka toetusallkirju, üle 8600 inimese on tänaseks sellega ühinenud.
Algatanute hulgas on palju inimesi, kellest ma sügavalt lugu pean, ka pöördumisega seotud selgitused on olnud valdavalt soliidsed. Püüan siiski põhjendada, miks ma selles pöördumises teatud vastuolu näen ning sellest distantseerun.
Olgu alguseks öeldud, vaistlikult mulle ei meeldi sõna abieluvõrdsus, see tundub ühe nüansirikka ühenduse natuke vägivaldselt sirgeks sikutamisena. Aga ma olen seda meelt, et on saabunud aeg, et Eesti Vabariigis saaksid abielluda ka samast soost inimesed.
Väärivad austust
Mulle tundub, et meie riik lihtsalt ei saa teisiti kui lubada abielluda ka homoseksuaalidel. Loodusteadus, ühiskondlik praktika, tervemõistuslik kogemus jne on tänaseks näidanud, et osad inimesed on loomu poolest homoseksuaalid.
Eesti riik on otsustanud, et selline eluviis on igati aktsepteeritud ja seaduslik, need inimesed töötavad, maksavad makse, teenivad sõjaväes, õpivad, on vaimselt täisväärtuslikud ja moodustavad perekondi. Järgnevalt on loogiline, et neile võimaldataks ka oma suhte riiklik tunnustamine. See oleks märk riigi aususest ja eri tüüpi perekondade kaitsest.
Samas saan suurepäraselt aru inimestest, kelle arvates võiks abielu vähemalt esialgu jääda mehe ja naise ühenduseks ning samast soost inimestele oleks seadusega tagatud teise nimega kooselu vorm. Mõistan ka neid, kelle arvates tuleks kavandatavale muutusele aega anda. Sellise seisukoha toetajad pooldaksid täna ilmselt kooseluseaduse rakendusaktide vastuvõtmist ning abieluvõrdsusega seotud perekonnaseaduse muutmise külmutamist näiteks kolmeks-neljaks aastaks.
Eesti on väike ning paljude inimeste hoiakud ja seisukohad tuntud. Tulles tagasi 59 haritlase pöördumise juurde, siis tean, et algatajate hulgas leidub ka neid, kelle arvates homoseksuaalne eluviis on sügavalt ebamoraalne ning riik ei tohiks sellist eluviisi normaliseerida ja toetada. Seda põhjendust toetavad inimesed on reeglina vastu ka mistahes vormis kooseluseadusele ja on seda vastuseisu korduvalt demonstreerinud.
Tekib vastuolu
Minu jaoks koorubki siit välja vastuolu. Mulle tundub, et üksteise vaadetele seisavad palju lähemal need inimesed, kes toetavad abieluvõrdsust või kooseluseadust ja neist omajagu kaugemale jäävad inimesed, kes näevad homoseksuaalset eluviisi ebamoraalsena. Nimetud pöördumises on aga ühendatud inimesed, kes toetavad kooseluseadust ning näevad homoseksuaalset eluviisi ebamoraalsena.
Arvamus, et homoseksuaalne eluviis on ebamoraalne ja patune tuleneb enamasti usulistest seisukohtadest. Küsimus usulise abielu olemusest jääb aga iga kiriku sisemise debati küsimuseks. Riigi poolt sõlmitav tsiviilabielu ei ole usulises mõttes abielu nii ehk nii. Lisaks on rõõmustav, et vaikselt hakkab kirikute poolt kostma selle teemalist arutelu st kunagine jäik teema ignoreerimine hakkab murduma.
Usun, et olen kirjutanud kooseluseaduse ja abieluvõrdsuse teemadel 6-7 artiklit. Enam olen ehk tähelepanu pööranud usulistele argumentidele ja rõõmsa üllatusena tõdesin, et päris kõiki mõtteid sellel teemal siiski artiklitesse kirjutanud ei ole.
Jeesuse lahendus
Viimasel ajal olen mõelnud Markuse evangeeliumi peatükile 12, salmidele 18-25 (analoogilised kirjakohad on ka Matteuse ja Luuka evageeliumis) kui saduserid kiusavad Jeesust abielu küsimusega. Kui vanem vend lastetuna sureb, siis käsib Moosese seadus nooremal vennal abielluda vanema venna lesega.
Saduserid küsivad, et kui nõnda on juhtunud seitse korda, missuguse venna naine on ta siis pärast surnute ülestõusmist. Ja Jeesus vastab: „Kui surnud üles tõusevad, siis nad ju ei nai ega naitu, vaid on nagu inglid taevas.“ (salm 25). Kui teispoolsus on eelkõige vaimne, siis pole ju keha kaudu määratletud soolisusel ning abielul seal otsustavat tähtsust.
Küllap saaks kirjeldatud mõttekäigu ühendada ka evolutsioonilise teoloogiaga, näiteks kuulsa prantsuse jesuiidi Pierre Teilhard de Chardini (1881 – 1955) mõtetega, kes oli ka silmapaistev paleontoloog. Tema teoloogia räägib evolutsioonis toimuvast vaimsemaks muutumisest, mis päädib kirgastumisega Oomega-punktis. Vaevalt, et vaimses kirgastumises abielu soolisus suuremat kaalu omab.
Käesoleva artikli kirjutamise ajal jõudis avalikkuse ette 600 kultuuritegelase toetus abieluvõrdsusele. Toetan ka mina seda seisukohavõttu, kuid loodan, et dialoog vähemalt osaga 59st teistsuguse pöördumise algatanust, ei ole välistatud. Eesti on tõepoolest liiga väike, et kedagi kõrvale jätta.