Avatud riigivalitsemine

  • Riigi juhtimine on läbipaistev, nüüdisaegne ja inimkeskne
  • Eestis on aktiivsed ja võimekad kogukonnad ja vabaühendused
  • Poliitika rajaneb ausale ideede konkurentsile

Eesti riigi juhtimine peab olema läbipaistev, uuendusmeelne ja ressursitõhus. Vajame sellist riiki, mis suudab kasutada tänapäevaseid andmeid vastutustundlikult, et koos inimestega luua mugavaid teenuseid. Vabaühendused ja aktiivsed kogukonnad on sidusa Eesti ühiskonna alustala ja sotsiaalse innovatsiooni allikas. Nad toetavad nende elanike rühmade kaasamist, kel on seni olnud väiksemad võimalused ühiskonnaelus osalemiseks. Poliitika kujundamine ja seadusloome peab muutuma veelgi läbipaistvamaks, et kodanik võiks oma riiki usaldada.

Mille eest seisame:

  1. Loome inimeste ja ettevõtete vajadusi arvestava riigi, kus e-teenused hõlbustavad asjaajamist omavalitsuste ja riigiasutustega.
  2. Eraldame piisavalt vahendeid e-riigi ülalpidamiseks, selle taristu arendamiseks ja ühtlustamiseks, et viia e-riigi hüved iga elaniku, ettevõtja, vabaühenduse ja omavalitsuseni.
  3. Vähendame oluliselt riigi ja Euroopa Liidu toetustega seotud aruandlust, kattes aruandlusega põhiriskid ja vältides asjatut tööajakulu.
  4. Suurendame kohalike omavalitsuste tulubaasi, sh tasandusfondi mahtu, ning tõstame laenupiiri, et omavalitsused saaksid tagada hariduse, hoolekande, kultuuri ja muude eluks vajalike teenuste kättesaadavuse kõikjal Eestis.
  5. Ühtlustame riigi regionaalhaldust, et vajalikud riiklikud teenused oleksid piirkonniti paremini kättesaadavad ning riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ning vabaühenduste ja ettevõtete koostöö piirkondades oleks tulemuslikum.
  6. Tugevdame riigikogu rolli riigielu oluliste küsimuste käsitlemises, valdkondlike arengukavade ning õigusloomeplaanide koostamises, nende elluviimise seiramisel ja hindamisel.
  7. Muudame riigieelarve tegevuspõhiseks, selle eesmärgid mõõdetavaks ning eelarve esitusviisi arusaadavaks mitte-ekspertidele. Arendame välja kaasava eelarve printsiibid riigi tasandil.
  8. Teeme avaliku sektori andmed infoühiskonna põhiõigusena kättesaadavaks, et muuta valitsemine tõhusamaks, kaasata kodanikke, võimaldada sotsiaalset innovatsiooni ja majanduse arengut.
  9. Vaatame muutunud julgeolekuolukorras üle avaliku teabe seaduse ning seame täpsemad piirid, millised andmed peavad olema avalikud ja millised ei tohiks seda olla.
  10. Seisame selle eest, et teenuste digistamisega muutuks avalik teenus paremaks ning digiteenused ei jätaks ühiskonnas kõrvale inimesi, kes eelistavad traditsioonilist paberil ja näost näkku asjaajamist.
  11. Arendame proaktiivseid teenuseid, mille puhul riik pakub teenust elusündmuste põhiselt (nt lapse sünd) või vajaduspõhiselt andmete alusel (nt renoveerimistoetused, päästeameti teenused).
  12. Kujundame suure teenusvajadusega valdkondades litsentseeritud teenusepakkujate ja nõustajate võrgustikud, mida inimesed saavad usaldada (tasuta õigusabi abivajajatele, energiaauditi teenus jmt).
  13. Suurendame riigi võimekust hankida innovatsiooni ja uut teadmist ning vähendame hirmu ebastandardsete sihitumate hangete läbiviimise ees.
  14. Toetame e-residentsuse edasiarendamist, arvestades praeguse maailma võimaluste ja ohtudega.
  15. Teeme riigiasutuste ülalpidamise kokkuhoidlikumaks, nt ühiste haldus- ja tugiosakondade loomisega.
  16. Hoiame ära avaliku teenistuse politiseerimise.
  17. Pooldame avaliku teenistuse palgasüsteemi suuremat läbipaistvust.
  1. Loome seadusliku raamistiku võimeka sotsiaalse ettevõtluse sektori arenguks. Kujundame Eestile sobivad sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni tugiprogrammid ja finantsmeetmed. 
  2. Loome läbipaistvad ja sotsiaalselt õiglased tingimused vabatahtliku töö tegemiseks, sealjuures vaatame üle vabatahtlike sotsiaalse kindlustamise ja lähetamise reeglid.
  3. Suurendame noorte, eakate ja eesti keelest erineva kodukeelega inimeste poliitikas ja ühiskonnaelus osalemist ning arendame välja mudelid nende paremaks kaasamiseks.
  4. Suurendame vabaühenduste rolli poliitika kujundamises ning tagame üleriigilistele kodanikuühendustele sõnaõiguse Riigikogu komisjonide töös.
  5. Võtame seadusandlikud otsused vastu avalikule arutelule ja mõjuanalüüsile toetudes.
  6. Sätestame, et olulisematele seaduseelnõudele lisatakse riskianalüüs selles kavandatavate muutuste keskkonna- ja sotsiaalsete mõjude kohta, sealhulgas soolise võrdõiguslikkuse aspektist.
  7. Toetame koosloome ja disainmõtlemise kasutamist iga valitsemistasandi poliitikakujundamises ja teenuste väljaarendamisel koostöös eri elanikerühmade, kogukondade ja vabaühendustega.
  8. Toetame riigi ja omavalitsuste oluliste partnervabaühenduste professionaliseerumist ning muudame nende rahastuse stabiilsemaks.
  9. Arendame annetuskultuuri ja regulatiivset raamistikku, et ka eraettevõtjatel oleks lihtsam toetada ühiskondlike algatusi ning organisatsioone.
  10. Soodustame aktiivsete, võimekate ja läbipaistvate huvikaitseorganisatsioonide teket ning tugevdame vabaühenduste huvikaitsevõimekust.
  11. Toetame vabaühenduste ümarlaudade toimimist ning vabaühenduste koostööd katus- ja esindusorganisatsioonides.
  12. Toetame rahvusvähemuste kultuuriseltside aktiivset kaasamist üleriigiliste katusorganisatsioonide ja esindusorganisatsioonide töösse.
  13. Tugevdame usuorganisatsioonide võimekust osaleda kogukonnatöös, ennetada ja lahendada sotsiaalseid probleeme ning edendame usuühenduste koostööd.
  1. Tõhustame järelevalvet erakondade rahastamise ja kulutuste üle ja tugevdame Erakondade Rahastamise Järelvalve Komisjoni rolli ja laiendame selle volitusi.
  2. Loome avaliku registri Riigikogu liikmete kohtumistest lobistidega ning kohustame Riigikogu liikmeid edastama infot oma kohtumistest huvirühmadega, kes soovivad seadusloome protsessi suunata.
  3. Piirame erakondade Riigikogu ja kohalike omavalitsute valimiste valimiskampaania kulude mahtu. 
  4. Muudame selgemaks Riigikogu liikmete, Vabariigi Valitsuse liikmete ning kohalike omavalitsuste volikogude ja valitsuste liikmete suhtes kehtivad lobistidelt kingituste vastuvõtmise reegleid.
  5. Piirame annetuste mahtu, mida ühel füüsilisel isikul on lubatud kokku annetada ühele erakonnale, 50 000 euroga kalendriaastas.
  6. Piirame tasulise välireklaami võimalusi ning korrastame välireklaami valimistel. Tagame avalikus ruumis tasuta reklaamitahvlid, kuhu erakonnad saavad paigutada võrdse suurusega valimisplakatid.
  7. Vähendame erakonna registreerimiseks vajaliku liikmete arvu 500-lt 300-le.
  8. Lõpetame võimaluse olla korraga Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse volikogu liige.

Kas oled meiega nõus?

Kahju. Küllap oleme rohkemates asjades nõus kui mitte.

Tore, et oled meiega nõus!

“Suurendame omavalitsuste tulusid, et linnad ja vallad saaksid tagada hariduse, hoolekande, kultuuri ja muude eluks vajalike teenuste kättesaadavuse kõikjal Eestis.”

 

Reili Rand, Riigikogu liige