Euroopa kiireim hinnatõus ei tohi laastada Eesti inimeste elujärge. Paralleelselt päris sõjaga käib ka majandussõda ning  varasemad energiahinna kõikumised on tõestanud, et kord juba kallinenud toidu- ja kodukulude ostukorv enam endisele tasemele ei lange. Kui laseme energiakriisil hävitada Eesti perede toimetuleku ja lootuse paremale homsele,  on Putin võitnud.

Et elujärg paraneks, peavad palgad tõusma. Kui tõusevad palgad, tõusevad ka pensionid. Areneb majandus ning paranevad riigi ja kohalike omavalitsuste võimalused toetada neid, kes abi vajavad ning kujundada sellist poliitikat, et me oleksime peredena, kogukondadena ja riigina edaspidi kriisideks paremini valmis ja suudaksime neid ka ennetada.

Sotsiaaldemokraadid julgevad astuda reaalseid samme perede vaesumise ja ettevõtete laostumise vastu: 

• tõstame miinimumpalga 1200 euroni – see tõstab ka teisi palku ja pensione;

• toetame ettevõtteid, et säiliks töökohad;

• panustame haridusse ja innovatsiooni, et Eestis oleks paremad töökohad.

Ükskõikse ja kõrvaltvaatava riigi ajastu on möödas. Tugeva Eesti alus on solidaarsus ja hoolivus.

Tõstame alampalga 1200 euroni

Ühegi täiskohaga töötava inimese kuine tööpanus ei oleks vähem väärt kui 1200 eurot. Õiglane palk on elementaarne inimväärikus ja õiglane vastus tohutule hinnatõusule.

Alampalga tõus 1200 euroni puudutab otseselt sadat tuhandet inimest Eestis ehk iga kuuendat tööl käivat inimest. Madalama palgaga inimeste igakuine sissetulek suureneb kuni 475 eurot.

Alampalga tõusust võidaks lausa iga neljas töötaja kaubanduses ja toitlustuses, ehituses, transpordis, hotellinduses ja põllumajanduses. Aga ka viis tuhat haridustöötajat. Samas ei puuduta alampalga määr vaid selle saajaid, vaid pea kõiki töötajaid. Näiteks Saksamaal kasvasid miinimumpalga määra tõstmisega palgad kõigil teistel palgaastmetel ja sektoriteüleselt. Ehk siis tõstes alampalga määra aitame suurt osa palgatöötajatest.

Enamus alampalga saajatest Eestis on naised – töötavad nad siis tervishoiusektoris, teenindussektoris aga ka mittetulundusühingutes. Sealtkaudu mõjutab alampalga määr kaudselt naiste suhtelist vaesust, sündimust aga ka peresuhteid ning laiemas plaanis oma elu üle otsustada. Paraku on Eestis Euroopa suurim sooline palgalõhe. Nii on alampalga tõstmisel oluliselt laiem ühiskondlik mõju!

Palgatoetus hoiab töökohti

Toetame tööandjaid, et palgasurve ei tooks kaasa koondamisi ja töökohtade kadu. Selleks tõuseb alampalk jäk-järgult: 2024. aastal 1000 eurole, 2025. aastal 1100 eurole ja 2026. aastal 1200 eurole. Vajadusel maksab riik tööandjatele palgatoetust – üleminekuperioodi esimesel aastal 50% ja teisel aastal 25% tööandjatele tekkivast lisakulust (sh sotsiaalmaks).

Selle meetme kulu riigieelarvele on 2024. aastal 74 miljonit eurot ning 2025. aastal 52 miljonit eurot. See on kordades vähem, kui Reformierakonna jõukaid soosiv plaan vähendada tulumaksu. Lisaks kasvab koos palgakasvuga ka maksutulu, sh laekumised omavalitsustele ja haigekassasse – 2024. aastal 55 miljonit eurot ning 2025. aastal 37 miljonit eurot. Nii saavad alampalga tõusust tuge ka paljud avalikud teenused ja ühiskond laiemalt.

Meie ettepanek ei kaota ära tööandjate ja töötajate omavahelisi palgakokkuleppeid. Tegemist on erakorralise otsusega, et tasanda ülikõrge inflatsiooni mõju Eesti inimestele ja majandusele.

Vähendame keskmise- ja madala sissetulekuga inimeste maksukoormust

Langetame keskmist ja madalat palka teenivatel töötajatel maksukoormust, mis jätab inimestele palgapäeval rohkem raha kätte. Selleks tõstame tulumaksuvaba miinimumi ning kaotame Jüri Ratase valitsuse kehtestatud maksuküüru. Nii jääb enamikel palgasaajate aastas kuni ühe kuupalga jagu rohkem raha kätte.

Ühes sellega tuleb muuta ajale jalgu jäänud maksusüsteemi – kellel võimalusi rohkem, panustab enam.  Keskmisest oluliselt kõrgema palgaosa pealt kehtiks kõrgem tulumaks, mis võimaldab jõukamatel inimestel oma riiki rohkem panustada. Oma riigi ja rahva heaks maksude maksmine ei ole karistus, see on privileeg ja tõeliselt rahvuslik ning patriootlik tegu.

Säilitame töökohti läbi ettevõtete toetamise

Tasuvamate töökohtade tekkimiseks investeerib riik kolme aasta jooksul üle poole miljardi euromajanduse lisandväärtuse suurendamisse, seda eelkõige väiksemate ettevõtete ning suurlinnadest eemal paiknevate töökohtade toetamiseks.

Sotsiaaldemokraadid laiendavad energiatoetuse meetmed ka Eesti ettevõtetele, kelle kuludest olulise osa moodustavad energiakulud. Ekspordivõimekuse säilitamine ja läbi selle töökohtade hoidmine, on Eesti majanduse jaoks võtmetähtsusega. Teised riigid toetavad oma ettevõtteid kiirelt kasvanud energiakuludega toimetulemiseks. Reformierakonna valitsus pole seni seda teinud. Nii aga on Eesti ettevõtted seatud ebaõiglasse olukorda ja ei suuda välismaiste konkurentidega võistelda.

Haridus toob paremad töökohad ja palgad

Eesti majanduse nurgakivi on hea haridus ja targad töötajad. Mitte ainult kooliharidus, vaid huviharidus ja kõigi igas vanuses inimeste võimalus ja soov õppida. Enesetäiendus ei saa jääda pelgalt igaühe erahuviks ja sõltuda töökohast ning võimalustest või nende puudumisest.

Meie ühiskondlik heaolu ja majanduse areng oleneb meie inimeste oskustest. Seepärast tuleb ka meil edukale majandusele kohaselt muuta õppimine ja täiendamine töö loomulikuks osaks. Nii kasvab tööga loodav väärtus ja tõusevad palgad.

Sotsiaaldemokraatide sõna maksab

Oleme valitsuses seisnud igaühe toimetuleku ja väärikuse eest ajal, mil jõhker hinnatõus võtab inimeste taskust ära iga neljanda euro. Tänu meile suureneb keskmise ja madalapalgaliste töötasu 372 eurot aastas. Ajalugu näitab, et keskmise ja madalama palgaga inimeste sissetulekuid suurendav tulumaksuvaba miinimum on Eestis tõusnud vaid siis, kui sotsiaaldemokraadid on valitsuses.