Sotsiaaldemokraadid tahavad pensioni tõsta 1200-le eurole ja kehtestada tööandjapensioni

Sotsiaaldemokraatidel on järgmise Riigikogu perioodi jooksul eesmärk tõsta vanaduspension 1200-le eurole ning kehtestada tööandjapensioni. Samuti soovitakse kehtestada nn alampension 400 eurot ehk piir, millest väiksemat pensionit ei tohiks kellelegi maksta.

Sotsiaaldemokraadid tutvustasid eile sotsiaalmeedias toimunud otseülekandes Riigikogu valimiste valimisprogrammi pensionisüsteemiga seotud lubadusi. Arutelul osalenud Riigikogu liige ja õiguskomisjoni esimees Heljo Pikhof viitas, et rahandusministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi koostöös on valminud Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse analüüs. “Üks analüüsist välja tulnud selge oht on see, et paljud inimesed lahkusid II sambast, mis halvendab tunduvalt tulevikus nende pensionäride olukorda – Eestis saab seetõttu olema rohkem vaeseid pensionäre,” ütles ta.

Pikhofi sõnul muutub pensionisüsteem aastatega aina ebavõrdsemaks, sest suureneb nende inimeste arv, kes teenivad väga kõrget palka ja väikeste pensioniõigustega inimeste arv. Analüüs näitas, et tänastest pensionidest väiksemaid pensione on kogumas tervelt 60 protsenti kindlustatutest. “Selge on seegi, et miinimumpension ei saa olla nii väike nagu see on täna ehk 275 eurot. Analüüsist tuli selgelt välja, et on tarvis tõsta miinimumi ja kehtestada tööandjapension,” sõnas ta.

Riigikogu endine esimees ja sotsiaalminister Eiki Nestor ütles, et sotsiaaldemokraadid on tööandjapensionist rääkinud palju aastaid. “Täna on selle järele veelgi suurem vajadus, kuna II sammas, mis oli Maailmapanga hinnangul üks parimaid süsteeme, on Isamaa ettevõttel lõhutud. Inimesed vajavad väärikaks pensionipõlveks paremaid lahendusi ja riigi ülesanne on need luua,” rõhutas ta.

Nestori sõnul on Eestis praegu vaid üksikuid ettevõtteid, kes oma töötajatele tööandjapensionit maksavad. “Me vaatame ja õhkame Põhjamaade poole, aga näiteks Rootsis on 90% töötajatest tööandjapension olemas, samal ajal on Eestis see vaid 4400 inimesel. Eesti tänane pensionisüsteem vajab igatahes muutmist,” sõnas ta.

Endine sotsiaalkaitseminister ja tänane Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt ütles, et vanemaealiste heaolust rääkides ei saa unustada juulikuust kehtima hakkavat hoolekandereformi, mille eest sotsiaaldemokraadid valitsuse moodustamisel seisid. “Riik on aastaid panustanud elukaare esimesse otsa, mis ei ole vale, kuid elukaare teine osa on olnud aastakümneid inimeste ja nende lähedaste kanda ning vähesel määral toetatud kohalike omavalitsuste poolt ja seda üle Eesti väga erinevalt,” sõnas ta. 

Sel aastal suunatakse riigi rahalisi vahendeid sotsiaalvaldkonda 40 miljonit eurot. Järgmistel aastatel summa suureneb. “See annab raske hooldusvajadusega inimese hooldamisega hõivatud olnud inimestele, kes on jäänud hooldajaks vaid selle tõttu, et puudub raha hooldekodukoha eest tasumiseks, võimaluse suunduda tagasi tööturule. Oluline on siin ka see, et riik ei tooda enam juurde väikese pensioni saajaid, kelleks töölt kõrvale jäänud omastehooldajad kindlasti tulevikus saavad,” rõhutas ta.

Sotsiaaldemokraadid tutvustavad igal nädalal sotsiaalmeedias otseülekande kaudu oma valimisprogrammist olulisemaid teemasid. Pensionitega seotud otseülekannet saab järele vaadata siit. 

Järgmisel nädalal, 19. jaanuaril kell 13 tutvustavad kodude ja töökohtadega seotud lubadusi keskkonnaminister ja endine Saaremaa vallavanem Madis Kallas, majandus- ja taristuminister Riina Sikkut ning ettevõtja ja regionaalpoliitika eest seisev Kajar Lember. 

Sotsiaaldemokraatide Riigikogu valimiste valimisprogramm ja üldnimekiri kinnitatakse sel laupäeval, 14. jaanuaril toimuval üldkogul Jõhvis.