Käesoleva aasta esimesel mail möödub 20 aastat Eesti liitumisest Euroopa Liiduga. Mul on olnud erakordne võimalus jälgida ja rääkida kaasa Eesti teekonnal Euroopa Liitu ja Euroopa Liidus — nii läbirääkijana, suursaadikuna, välisministrina kui ka Euroopa Parlamendi saadikuna. Eesti tee Euroopa Liidus, nagu ka Euroopa Liidu enda tee, on olnud käänuline nagu Eesti maastik — vahel üle küngaste ja mätaste ja vaevaga ülesmäge, siis jälle suure hooga mäest alla. Sellel teel on olnud suuremaid ja väiksemaid võite, vahel ka ebaõnnestumisi, aga see on parim tee, mida käia ja meil on parimad kaaslased, kellega seda käia, isegi kui nad vahel rappa lähevad või sohu eksivad. Küll me nad varem või hiljem mülkast välja tirime.

Eesti astus 20 aastat tagasi Euroopa Liitu ja NATO-sse, et jääda vabaks, saada õiglasemaks ning tagada oma julgeolek. Eesti inimeste kõrge toetus mõlemale liidule näitab kõige ilmekamalt, et valikuga ollakse rahul ning Euroopa Liit ega NATO pole meid alt vedanud.

Euroopa Parlamendis näen igapäevaselt, kui ühte me oleme Euroopa Liiduga kasvanud. Kõik, mis toimub Brüsselis puudutab meid samavõrd, kui see, mis toimub Toompeal või Paides. Isegi, kui kellelegi tundub, et Brüssel on kaugel ja Euroopa Liidust tulevad kahtlased korraldused, tuleb ikka ja jälle meelde tuletada, et Eesti ongi Euroopa Liit ja igas Euroopa Liidu otsuses on tükike Eestit.