Tuleval aastal 170aastaseks saava põlise külakooli saatus pole ammu enam pelgalt rahaküsimus. Sellest on saanud rahva õiglustunde sügav riive, sümbol ja ühiskondliku valuläve mõõdupuu.
Metsküla kool on ikka olnud hea hariduse sümbol. Haridust, kus nutitelefoni näppimise asemel õpetatakse, kui tore on olla õues ja millised imed toimuvad looduses, tahame oma lastele me kõik.
Metsküla kool on nagu Kihnu kört, mida tuleb hoida ja säilitada õrnuse, hoole ja missioonitundega. See peabki olema kallis, sest see on nii väärtuslik!
Metsküla kool on saanud muinasjutukooliks. Sest see on kool, mida pole. Meie oma Sigatüügas. Meie oma Bullerby.
Ent Metsküla kool on saanud ka kodanikuallumatuse sümboliks. Vägivald kooli kallal on kasvatanud kogukonnad üksmeelseks ja kokkuhoidvaks, omavalitsejad aga – kelle olemasolu ainus mõte seesama kogukond on – käituvad nagu Brežnevi-aegses anekdoodis: Brežnev pidi sõitma BAMile, aga raudteerööpad olid ära varastatud. Siis tõmmati vagunis kardinad tihedalt ette ja kõik rongis olijad tegid „tsuhh, tsuhh …“.
Lääneranna volikogu on samuti kardinad ette tõmmanud ja teeb hoolega „tsuhh, tsuhh …“.
Kuna kardinad on ees, ei näe nad, mis toimub akna taga. Et rong juba ammu liigub. Küll mitte selles suunas, kuhu nemad soovisid.
Vapper Virtsu juba viib oma viienda kuni üheksanda klassi lapsi praamiga Muhusse kooli, sest arulage vallavolikogu tegi elanikega vastuollu minnes Virtsu kooli neljaklassiliseks. Kuigi Eesti Vabariigis tuleb tagada kodulähedane õpe vähemasti kuuenda klassini.
Lääneranna valla praegused valitsejad tahaksid endale eluajal ausamba panna – ehitada Lihulasse uue koolimaja. Riik pidas seda ebaotstarbekaks, aga nemad ei jäta jonni.
Lääneranna valla haridusreform on – vähemasti osaliselt – nimelt selle teenistuses, et sundida uude Lihula kooli tulema piisavalt palju õpilasi.
Aga kui Virtsu lapsed lähevad Muhusse, Metsküla lapsed jäävad Vormsi kooli hingekirjas olles koduõppele, on nende plaan juba läbi kukkunud. Gümnaasiumiastmel on nagunii mõttekam minna hea mainega Haapsalu riigigümnaasiumisse. Või Pärnusse. Või Kuressaarde.
Siis on lapsevanemad samuti sunnitud kaaluma, kus on parem elada ja millisele omavalitsusele tasub makse maksta.
Pole inimesi, pole probleeme, näib olevat praeguse Lääneranna volikogu plaan. Aga neil on kardinad ees, me ei näe, kas neil peale käte ka pea veel alles on.
Asjakohane on ehk tuletada meelde nende endi valimislubadust: „Lääneranna vald – parim elukeskkond kõigile! Meie sihiks on ühtehoidev ja traditsioone väärtustav kogukond.” Ja: “Varblasse, Koongasse ja Virtsusse kavandame multifunktsionaalsed hooned (kool, huvitegevus ja kogukonnateenused). Kõmsi, Lõpe ja Metsküla koolis jätkame alghariduse andmist õpilaste olemasolul.”