Riigikogu kuulutas täna Moskva patriarhaadi Venemaa sõjalist agressiooni toetavaks institutsiooniks ning mõistis karmilt hukka patriarhaadi tegevuse Ukrainas peetava verise sõja õigustamisel ja õhutamisel. Riigikogu vastav avaldus kogus 75 poolthäält.

„27. märtsil 2024 võttis Vene õigeusu kiriku egiidi all loodud ülemaailmne Vene rahvakogu vastu programmdokumendi „Vene maailma olevik ja tulevik,“ mille kohaselt nähakse agressioonisõda püha sõjana nii Ukraina kui ka kogu läänemaailma vastu. Samuti nähakse, et endisest Venemaa impeeriumist laiem ruum kuulub Venemaa Föderatsiooni mõjusfääri. Sellised üleskutsed tähendavad ohtu Eesti julgeolekule ja püsimisele, seejuures otsest ohtu avalikule ja põhiseaduslikule korrale,“ seisab riigikogu avalduses.

Saadikud toovad oma avalduses välja, et Eesti riik seisab usuvabaduse põhimõtete eest, kuid samas tuleb riigil inimesi kaitsta terroristliku ja muu vaenupropaganda ning vägivalla üleskutsete eest. „Kaitse sellise propaganda eest puudutab ühtlasi Eestis elavaid õigeusklikke, sõltumata nende keelest, rahvusest või kanoonilisest kuuluvusest. Riigikogu avaldab nördimust religiooni ja õigeusu traditsiooni kuritarvitamise ja moonutamise pärast Moskva patriarhaadi ja tänase Venemaa režiimi poolt,“ märgivad nad.

Ühtlasi rõhutab riigikogu, et Moskva patriarhaadi kuulutamine Venemaa Föderatsiooni sõjalist agressiooni toetavaks institutsiooniks puudutab Moskva patriarhaati kui institutsiooni ja juhtorganit, mitte õigeusu traditsioone järgivaid inimesi. Õigeusu ühendused ja kogudused peaksid ka ise hindama vaenuliku mõjutustegevuse ohtu avalikule korrale ja oma liikmetele ning astuma vajalikke samme Moskva patriarhaadiga sidemete katkestamiseks. Eesti Vabariigis peab säilima põhiseaduslik õigus usuvabadusele, arvestades kõikide siin elavate inimeste õigusi ja vabadusi.

Sotsiaaldemokraat Jaak Aabi sõnul on Moskva ja kogu Venemaa patriarh Kirill alates 2022. aasta veebruarist avalikult toetanud Kremli terroristliku režiimi ja Ukrainas peetavat sõda. „Hiljuti mindi Kirilli juhtimisel sõja ja tapmise õigustamisel veelgi kaugemale, teatades „pühast sõjast“ Ukraina ja kogu läänemaailma vastu, mis kahtlemata ohustab ka Eestit. Riigikogu ei saanud sellises olukorras jääda pealtvaatajaks, vaid pidi võtma selge seisukoha nii Eesti sisemise korra kui inimeste usuvabaduse kaitseks,“ selgitas Aab.