Reili Rand: laste toetamine vajab solidaarset ja õiglast lahendust

Reili Rand pidas riigikogus 28. detsembril kõne enne perehüvitiste seaduse teistkordset kinnitamist. Kahjuks ei õnnestunud seekord vigade parandust teha ja lastega perede toetamist õiglaseks muuta. See ülesanne jääb nüüd järgmisele riigikogu koosseisule.

Detsembri alguses ütles Indrek Saar sotsiaaldemokraatide nimel riigikogus järgmist: raske südamega hääletame me poolt, aga ma väga loodan, et järgmiste analoogsete otsuste puhul tajub riigikogu paremini oma rolli ühiskonna liitjana ja mitte lõhestajana ning esimesel võimalusel muudame peretoetused võrdsemaks ja õiglasemaks. Täna on meil võimalus teha see vigade parandus. Perede ebavõrdsele kohtlemisele on tähelepanu juhtinud nii president, Lastekaitse Liit kui ka  väga lühikese ajaperioodiga üle 8000 allkirja kogunud kollektiivne märgukiri “Peretoetused õiglaseks!”. Kahtlen, et siin saalis oleks kedagi, kes poleks kuulnud ühiskonnast tagasi kõlavaid hüüdeid meie tehtud tööle. Meil on võimalus tulla välja solidaarsema lahendusega, mis aitaks tänases hinnarallis veidigi paremini toime tulla kõikidel Eesti peredel.

Sotsiaaldemokraatidena oleme järjepidevalt ja kindlameelselt seisnud laste ja lastega perede toetamise eest. Meie eestvedamisel käivitati 2014. aastal peretoetuste reform, mille tulemusena tõusid üle kümne aasta muutumatuna püsinud toetused ning mis aitas tuhandeid peresid vaesusriskist välja. Arvestades üldist hinnatõusu ning reaalpalkade langust, on lastega peresid hädavajalik toetada, et mitmeaastase pingutuse tulemusena paranenud laste heaolu taas langema ei hakkaks. Seda toetust vajavad aga kõik lastega pered. Vastasel juhul kukub osa peresid, kus kasvab üks või kaks last alla absoluutse vaesuse piiri sest 20 või 40 euro suurune rahalisa ei paku väiksema sissetulekuga peredele kiirete hinnatõusude ajal piisavat kaitset.

Presidendi poolt tagasi saadetud lahendus eelistab kolme ja enamalapselisi peresid teiste perede heaolu hinnaga. Riigikogule tagasisaadetud seaduse kohaselt kulub 75% rahast ehk 100 miljonit eurot 14% perede toetamiseks. Selle tulemusena kasvab igakuine toetus neile peredele keskmiselt 190 euro võrra lapse kohta. Ülejäänud 86%-le peredest, kus on üks või kaks last, eraldab seadus vaid 50 miljonit lisaeurot, mis suurendab nende lapsetoetust 20 eurot lapse kohta.

Keegi ei vaidlusta palju kuuldud põhiseaduses kirjeldatud põhimõtet, millega lasterikkad pered on riigi erilise hoole all. Nii on see juba täna kehtiva peretoetusega. Ma ei saa kuidagi nõustuda hommikul kuuldud EKRE esindajaga, kes väitis, et justkui poleks ühe- ja kahelapselisi peresid riigile vaja. Lugupeetud kolleeg unustab aga, et üldjuhul ilma esimeste ja teiste lasteta ei saa tulla ka kolmandaid, neljandaid ja nii edasi. Sündimusnäitajad toovad valusalt välja aga just esimeste ja teiste laste sündide vähenemist. Soovides, et Eestis sünniks rohkem lapsi, peame looma turvalise keskkonna kõikidele peredele. See tähendab nii lasteaiakohtade, kodulähedase kooli kui ka huvihariduse ja tugiteenuste olemasolu. Niisamuti tasuvaid töökohti ja karjäärivõimalusi ning kodu kättesaadavust kõikjal Eestis, nii Tallinnas kui ka Hiiumaal.

Sotsiaaldemokraatide ettepanek on selle 150 miljoni euroga, mis järgmise aasta eelarves lastetoetuste ja lasterikka peretoetuse suurendamiseks ette on nähtud, tõsta iga lapse eest makstav lapsetoetus 119 euroni, ehk esimese ja teise lapse puhul tähendab see lapsetoetuse sisuliselt kahekordistamist, ning jätta kolme ja enama lastega peredele mõeldud toetus senisele tasemele, 300 eurot kuus. See tähendab, et sama rahaga on võimalik saavutada õiglasem ja suurema ühiskondliku mõjuga tulemus. Lisaks peame oluliseks indekseerida kõiki toetusi, mitte vaid lasterikka pere toetust.

Lõpetuseks kutsun teid, head kolleegid, toetama sotsiaaldemokraatide ettepanekut ja ütlema oma otsusega, et kõik Eesti lapsed on ühtemoodi olulised.