Sotsiaaldemokraat Raimond Kaljulaid ütles pärast tänast riigikogu riigikaitsekomisjoni istungit, et enne kui Eesti ütleb Ottawa konventsioonist lahkumise ja jalaväemiinide lubamises küsimuses kas “jah” või “ei,” tuleb põhjalikult läbi kaaluda kõik poolt- ja vastuargumendid ning kujundada siis riigikogu seisukoht.

“Tõstaksin komisjoni arutelust esile, et nii Kaitseväe juhataja kui ka kaitseminister ei suhtunud Ottawa leppest lahkumisse otseselt eitavalt. Küll aga ei pruugi Kaitseväe juhataja hinnangul olla selleks praegu kõige õigem hetk. Komisjon kuulas ära täitevvõimu esindajad, kuid aruteluks sisuliselt aega ei olnud. Seega eeldan, et riigikaitsekomisjonis jätkub tuleval aastal selle teema käsitlemine,” märkis Kaljulaid.

Tema sõnul tuleb ka laiemalt selgitada, milles seisneb siin Eesti ja Ukraina põhimõtteline erinevus – Ukraina kasutab võitluses Venemaa agressiooni vastu jalaväemiine, mida ta sai hiljuti USAlt sõjalise abi korras. 

Jalaväemiinide küsimuses tuleb ajastuse ja nende hankimise kõrval mõelda ka nende võimalikule arendamisele ja tootmisele. “Kas me ei peaks andma Eesti kaitsetööstusele võimalust tegeleda arendustegevusega, otsida võimalusi selliste tehnoloogiliste lahenduste loomiseks, mis võimaldaks saavutada tsiviilelanikele oluliselt ohutama tulemuse? Ja kas seda on võimalik teha kuni oleme Ottawa leppega seotud või on selleks vaja siiski leppest lahkuda?” rääkis Kaljulaid.

Täitevvõimu esindajate hinnangul ei tooks Eesti lahkumisotsus kaasa korvamatut kahju Eesti välissuhtlusele, kuigi seda tuleks meie liitlastele selgitada, sõnas Kaljulaid. “Ottawa leppe kodumaa Kanada on olnud ja on jätkuvalt Ukraina riigi selja taga, andes Ukrainale nii majandus-, humanitaar- kui ka sõjalist abi vaatamata sellele, et Ukraina jalaväemiine kasutab. Võib eeldada, et kolmandat aastat kestva vallutussõja valguses vaadatakse Venemaa piiririikide soovile võtta jalaväemiinid enda kaitsmiseks kasutusele  teisiti, kui seda oleks tehtud 3-4 aastat tagasi,” lisas ta.