Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees Priit Lomp tõstis täna riigikogus peetud eelarvekõnes esile, et vaatamata keerulistele oludele asub riik 2025. aastal varasemast tugevamalt majandust turgutama ja regionaalarengut toetama.
„Riigil on majanduse elavdamise juures oma roll, mis kajastub oluliselt suuremal määral uues eelarves. Kvoodimüügi tuludest saadud enam kui 400 miljonit eurot suunatakse majandusse – sealhulgas saab tee-ehitussektor tulu Rail Balticu ehitusest. Valmiv Raudteeühendus Euroopaga annab edaspidi hoogu kaubavahetusele ja reisimisele ning tugevdab Eesti julgeolekut,“ ütles Lomp. „Kasvavad toetusmahud korterelamute soojustamisele puudutavad järjest suuremat hulka eestimaalasi, kelle elukeskkond muutub kaasaegsemaks, kulud vähenevad ja omandi väärtus tõuseb.“
Lomp tõi välja ka rohetehnoloogiate toetamise meetme merenduses, kus riik sarnaselt filmifondi põhimõttele hüvitab Eestis teostatud tööde eest tööde tellijale 10 protsenti kogumaksumusest. See tähendab, et eelarves oleva 25 miljoni euroga saame võimendada ligi veerand miljardiga Eesti majandust laevaehitussektoris, mis omakorda kajastub maksulaekumistes ning tasuvates ja tarkades töökohtades, lisas ta.
„Koalitsioonilepingu uuendamisel olid sotsiaaldemokraadid need, kes sidusid ettevõtlustoetused regionaalpoliitikaga. Lähiaastatel panustavad riigieelarved 160 miljonit eurot sellesse, et regioonidesse tekiksid töökohad, et Eesti inimese sundvalik ei oleks tasuva töökoha otsingul jätta oma eluase mõnes Eesti väikelinnas ja kolida perega pealinna,“ rääkis Lomp.
Arstiabi kättesaadavuse tagamise ja tervisekassa puudujäägi vähendamise nimel võetakse järgmisel aastal tervisekassa reservidest kasutusele ca 160 miljonit eurot. Ilma selle otsuseta oleks pikenenud ravijärjekorrad ning kasvanud ebavõrdsus arstiabi saamisel.
Oma kõnes peatus Lomp ka maksudel, millega tegelemine on möödapääsmatu ja kus kompromissina õnnestus osa maksukoormusest lükata keskmise Eesti pere pealt kasumit teenivate ettevõtjate õlgadele. „Sotsiaaldemokraadid tahavad, et Eesti inimene saaks kiiremini arsti vastuvõtule, et kooliharidus ei oleks rikaste luksus, et me panustame oma julgeolekusse, et üksi elav pensionärid ei peaks virelema vaesuses, et riik suudaks keerulistes majandusoludes ning julgeoleku- ja tervisekriist tingimustes meie elanikke, ettevõtjaid ja ühiskonda laiemalt toetada,“ põhjendas ta.
„Valija ei ütle tavaliselt aitäh asjade eest, mille poliitik parlamendis või valitsuses ära hoidis. Sotsiaaldemokraadina tunnen rõõmu selle üle, et riigieelarve eelnõu ega ka riigieelarvestrateegia ei külmuta ega vähenda pensioneid, ei tõsta käibemaksumäära maailma absoluutsesse tippu, et laualt kukkusid maha nii ettevõtjate palgafondi- kui ka bilansimaks. Heameelt teeb ka see, et kärpekäärid ei puuduta sõjalise kaitse kõrval sisejulgeolekut, õpetajaid ega tervishoidu. Kõik oleks võinud minna teisiti kui poliitika ei oleks kompromisside kunst,“ tõdes sotsiaaldemokraatide fraktsiooni juht.