Tööandjate Keskliidu volikogu juht Kai Realo hirmutab asjatult ettevõtjaid kümme korda kõrgema maksumääraga ja vajaks järeleaitamistunde oma Rootsi tööandjalt solidaarsuse küsimustes. Nimelt ka sotsiaaldemokraatide nägemus ühiskonnast põhineb solidaarsusel. Ja mitte sellisel solidaarsusel, kus kõik, hambad ristis, võrdse maksupanusega osalevad, vaid sellisel, kus solidaarsus tähendab seda, et need, kel läheb paremini ja kel rohkem võimalusi, ka suuremal määral panustavad.

Tegelikke õudusjudinaid tekitavad hoopis Realo soovitused, kuidas julgeolekumaksu tasumisest kõrvale hiilida ja kasumit paariks aastaks ära peita. Tekib küsimus, kas see on väärika ettevõtjate esindusorganisatsiooni üleüldine seisukoht ja üleskutse?

Kontekstiks tasub veel meelde tuletada, et Kai Realo juhib Ragn-Sellsi, mille emaettevõte Rootsis tasub tõesti enam kui 20 protsenti ettevõtete tulumaksu ning sedasi ka Rootsi riigi toimimisse ja julgeolekusse panustab. Rootsi riigile makse tasuda on auväärne, aga oma kodumaal, kus üldine maksukoormus ligi kolmandiku võrra Rootsi omast madalam, on õudne panustada isegi kaduvväikse protsendiga?

Julgeolekumaksu ja riigi ülalhoidmisse panustamist ei saa sokutada ainult Eesti perede kaela, nagu paremerakonnad seda mitu kümnendit teinud on. Just sel põhjusel pakkusin minagi maksudebati algul välja võimaluse taastada ettevõtete kasumimaks, mis sajandi algul kaotati, aga mille kaotamise põhjused on tänaseks marginaliseerunud. Nüüd on kasumimaks seaduseks saamas.

Jah, ka sotsiaaldemokraadid sooviksid, et riik suudaks edukalt toimida tänase maksubaasi pealt ilma ühtki maksu tõstmata, kuid seoses suurenenud julgeolekukulude, aastatepikkuse üle jõu elamise ning valimistel maha vaikitud maksudebatita teeme nüüd halbadest valikutest vähem halbu valikuid.

Ja kasumimaks ehk ettevõtete teenitud jõukuse maksustamine on praegu parim viis hoida haavatavamaid ühiskonnagruppe ja ka Eesti keskklassi, kelle najal seisab sisuliselt Eesti sisetarbimine. Nüüd panustavad ka need, kel läheb paremini ja kel rohkem võimalusi. Nii et soovitan tööandjate juhil võtta klaas suhkruvett ja mõelda läbi, kas on ikka väärikas kutsuda ettevõtjaid maksude tasumisest hoiduma.

Lisaks kinnitan, et sotsiaaldemokraadid 20-protsendilisest kasumimaksust ei unista. Seda, et kasumimaks muutub ajutisest jäädavaks ja on tulevikus näiteks viis või seitse protsenti, pean aga üsna tõenäoliseks, sest selle abiga saaks vähendada ka Eesti erakordselt kõrgeid tarbimismakse ning samuti ettevõtjate esile tõstetud tööjõumaksude määrasid. Seda kõike on aga võimalik valijatel juba 2027. aasta kevadel riigikogu valimistel kaalutletult otsustada.