Praegu kehtib Eestis süsteem, kus riik toetab rahaliselt lasteaiaõpetajate töötasude maksmist nõudmisel, et need moodustaks vähemalt 90% kooliõpetaja miinimumpalgast. Kuna järgmisel aastal tõusevad õpetajate palgad 24%, kuid riiklik lasteaiaõpetaja palgatoetus ei suurene, käib kriisiolukorras selline töötasude tõstmine omavalitsustele selgelt üle jõu, kirjutab Kastre vallavanem, Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatuse liige .
Haridus- ja teadusminister viis ellu ka sotsiaaldemokraatide häälekalt toetatud õpetajate miinimumpalga tõusu, kuid selle kõrval otsustas ta karistada tema ministeeriumi vastustusalasse jäävat alushariduse valdkonda, unustades nad sootuks.
Eestis on juba kuulda, et mitmed kohalikud omavalitsused plaanivad palkade lahti sidumist õpetaja palga miinimummäärast. See tekitab olukorra, kus kohalikud omavalitsused jäävad ilma ka riigi senisest toetusrahast, mis sai sotsiaaldemokraatide eestvedamisel riigieelarvesse lisatud 2014. aastal.
Eriti drastiline on olukord neil omavalitsustel, kes asuvad suurematest keskustest kaugemal. Kas tõesti viib haridus- ja teadusminister meid sellisesse olukorda, kus 22-protsendilise inflatsiooni juures sunnitakse omavalitsusi lasteaiaõpetajate palkasid õpetajate omast lahti siduma, et tõus ka omavalitsuste eelarvele üldse jõukohane oleks?
Kui selline olukord realiseerub, siis võib seda nimetada hoopis palgakärpeks, sest lasteaednikel on ju tulenevalt õigusruumist õigustatud ootus samaväärseks palgatõusuks. Olukorras, kus riik peab ääremaastumise vältimiseks üha rohkem tähelepanu pöörama väljaspool kuldset ringi asuvatele omavalitsustele, teeb haridus- ja teadusminister omavalitsustele hoopis karuteene!
Riigipoolne toetus 15 miljonit eurot moodustab vaid murdosa lasteaiaõpetajate palgafondist, mis on käesoleval aastal Riigiraha portaali andmete järgi lasteaednikel kokku ligi 156 miljonit eurot. Kui 2014. aastal 15 miljoni suurune toetusskeem rakendati, siis moodustas see summa umbes 15% kogu palgafondist, käesolevaks aastaks on see vähenenud juba vähem kui 10% peale ning summat suurendamata langeb selle osakaal järgmiseks aastaks juba umbes 7,5% peale.
Eestis on juba kuulda, et mitmed kohalikud omavalitsused plaanivad palkade lahti sidumist õpetaja palga miinimummäärast.
Kastre valla näitel oli meie 2022. aasta riigieelarve eraldis lasteaiaõpetajatele 64 774 eurot. Meie kolmes alushariduse asutuses tegutseb 23 rühma, kus töötab enam kui 40 lasteaiaõpetajat. Enamikus rühmades on kaks õpetajat ja õpetajaabi, vähestes rühmades praktiseeritakse lahendust õpetaja-assistent-õpetajaabi. Riigi 64 000 euroga makstakse töötasu koos maksudega sisuliselt vaid kolmele inimesele kogu lasteaiaperest.
Tegelikult on õpetajate palga tõstmine, mille vajalikkust ma kuidagi kahtluse alla ei sea, seotud veelgi suurema hulga avaliku sektori palgasaajatega – peale lasteaiaõpetajate veel tugispetsialistid lasteaedades ja koolides, huvihariduse korraldajad, koolide ja lasteaedade juhid ning paljud teised.
Loetelus olevate inimeste palga tõstmiseks õpetajate palgaga sarnases mahus oleks olnud tarvis ligi 60 miljonit eurot. Kohalikud omavalitsused oleks olnud kahtlemata rahul, kui oleks saanud ka poole, sest juba kirjandusklassika ütleb, et kui tervet ei jõua, siis tee pool. Nüüd aga on nii, et lati alt libiseti läbi ilma igasuguse riigipoolse panuse tõstmiseta ja poliitilist vastutust võtmata.
Sellesisulise pöördumise saatsime Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatuse poolt välja ka Vabariigi Valitsusele oktoobri keskpaigas, kuid nagu juba tavaks saamas, siis tähelepanujuhtimised, mis peaministrile ja vastutavatele ministritele saadetud – antud juhul haridus- ja teadusministrile, riigihalduse ministrile ja rahandusministrile –, ei vääri kahjuks isegi vastuskirja.
Nädalad mööduvad, riigieelarve, kus oleks võimalik teha muudatusi, on komisjonist liikumas teisele lugemisele parlamenti, kuid postkastis haigutab tühjus ja vastuskirja, rääkimata sisulisest kaasamõtlemisest, ei paista kusagilt.
Kui minister end nüüd riigieelarve menetlemise lõpufaasis kokku ei võta, on kurb, kuid paratamatu, et Eestimaale tekib hulk valgeid laike, kelle eelarves lasteaednikud õpetajate palga alammäärast lahti seotakse.
Ka see ei ole mõistlik, et oleme jõudnud olukorda, kus omavalitsuste volikogud peavad hakkama otsustama, kas koondada näiteks kultuurikorraldajaid, vähendada teehoolduse vahendeid või lükata edasi olulisi investeeringuid, et lasteaiaõpetajate töötasu õpetajate miinimumipalgaga seotuna hoida. Või vastupidi – jätta teistes valdkondades kärped tegemata, kuid karistada ministri tegematajätmise pärast hoopis lasteaednikke.