Lõpuks ometi on regionaalpoliitika tõusnud avalikkuse huviorbiiti ning lisaks probleemidele oleme asunud rääkima ka võimalikest lahendustest. Regionaal- ja põllumajandusministeeriumis seisame küll kohalikku arengut soodustava seadusandluse eest ja käivitame erinevaid toetusmeetmeid, kuid oleme võtnud ka eesmärgiks üha tugevamalt seista piirkondade huvide eest ning üks samm selleks on regioonijuhtide ametikoha loomine.
Regioonijuhtide ülesandeks on tagada seismine regioonide huvide eest keskvalitsuse tasandil, rohkemate ressursside toomine kohalikule tasandile, et toetada ettevõtluse arengut ning sellega uute töökohtade loomist. Just seda on maapiirkonnad kõige enam soovinud – et nendega rohkem arvestataks ning areng toimuks ka väljaspool kuldseid ringe.
Regioonijuhtide ametikohtade loomine ei ole kindlasti võluvits, kuid on üks võimalik samm koondamaks paremini regioonide huvid, võimalused ja vajadused. Nii on parem võimalus ära kasutada ressursse, mis riigis piirkondade arenguks olemas on. Halva näitena saan tuua eelmise perioodi ettevõtlusmeetmete jagamise, kus maapiirkondadesse liikus vaid kümme protsenti kogu meetmete ressurssidest.
Kui otsuseid teevad vaid Tallinnas asuvad ametnikud, siis olukord ei muutu. Uut Euroopa Liidu perioodi kujundades võiksime olla siinkohal kordades paremad, kuid selleks peame midagi põhimõtteliselt muutma. Oleme kavandamas muudatusi toetusvahendite jagamiseks uuel perioodil ja loomas olukorda, kus senisest oluliselt rohkem vahendeid jagatakse regionaalsel põhimõttel ja otsustatakse kohalikul tasemel.
Meil on üks kogemus olemas. Sarnastel kaalutlustel asus tööle eelmisel aastal ka Ida-Virumaa eriesindaja, kes koostöös erinevate asutustega kaasas piirkonda erinevaid ettevõtteid ning aitas rakendada õiglase üleminekuga seotud ressursse. Edukalt rakendati veel ka teisi võimalusi. Ida-Virumaa eriesindaja oli positiivne kogemus, kuid see pole ainus piirkond, mis vajab meie suuremat tähelepanu. Sellest tulenevalt soovime uuel aastal olla kohal kõigis Eesti piirkondades.
Regioonijuhi ametikoha üks ülesannetest saab olema info vahendamine keskvalitsuse ja regioonide, sealhulgas kohalike omavalitsuste vahel. Ühelt poolt saab piirkonnajuht viia info erinevatest meetmetest ja toetusprogrammidest regionaalsete partnerite ja ettevõteteni, teisalt edastada ka piirkondades esinevaid muresid keskvalitsustele ning ettepanekuid meetmete väljatöötajateni.
Praeguses nägemuses vastutaks piirkonnajuhid rohkem kui vaid ühe maakonna eest. Usume, et teatud küsimusi on keeruline mõjusalt lahendada kohaliku omavalitsuse aga ka maakonna tasemel. Arenguregioonide loomine on hetkel töös olev protsess. Käimas on kaks n-ö katseprojekti, mille käigus on loodud Kesk- ja Lõuna- Eesti regioonid. Seejuures on arvesse võetud piirkondade/omavalitsuste endi soove, võimalikke ühishuve ettevõtluse edendamisel ja ka tõmbekeskuseid. Regioonid ei ole veel lõplikult määratletud, aga on oluline, et neil oleks ühisosa.
Protsessi eesmärk on koondada võrgustikena maakondi ja olemasolevaid arendusüksuseid ning luua regiooni tasemele Euroopa Liidu vahendite vastuvõtuvõimekus. Seda eelkõige selleks, et kavandada ühiselt regiooni majanduse arengut ja kasutada selleks parimal viisil Euroopa Liidu vahendeid. Selle protsessi vedamiseks ja regiooni koostöö koordineerimiseks luuakse neli piirkonnajuhi ametikohta: Ida-, Kesk-, Lõuna- ja Lääne-Eestis.
Regioonijuhid jäävad regionaal- ja põllumajandusministeeriumi kooseisu. Oleme viimase aasta jooksul teinud ministeeriumis olulisi ümberkorraldusi, sealhulgas koondanud 30 inimest. See annab meile võimaluse regionaalse tasandi jõudu tugevdada. Raha on vajalik, kuid muutusi loovad ikkagi inimesed. Pole ka oluline, kuidas me neid nimetame, vaid see, mida nad ära teevad. Loodan, et tänu võimekatele eestvedajatele suudame olla paremad ja tulemuslikud terve Eesti eest seismisel.
Piret Hartman: kui otsuseid teevad vaid Tallinnas asuvad ametnikud, siis olukord ei muutu