Kohaliku toidu kättesaadavus on osa meie riigi julgeolekust. See mõjutab inimeste hakkamasaamist ja tervist, kuid määrab ka majanduse, eeskätt põllumajanduse konkurentsivõime. Et inimesed saaksid tarbida eestimaist ning samal ajal oleks tagatud õiglane hind esmatootjatele ja kohalike talunikele, peame hoidma hinna mõistlikkuse piirides.
Kuigi me pole kaugeltki Euroopa rikkaimate hulgas, on meie toidu ostukorv juba oluliselt üle Euroopa keskmise ning vähenemas on eestimaalaste valmisolek osta kohalikku toitu.
Eestis on toiduhindade tõus olnud üks Euroopa kiiremaid. Toiduainete hinnad on viimaste aastate jooksul tõusnud pea 40%. Eesti Konjuktuuriinstituut on välja toonud, et Euroopa Liidu keskmisest hinnatasemest oleme juba üheksa protsendi võrra kõrgemal. Oleme praegu Euroopa Liidus toiduhindade poolest esikümnes. Kuigi viimasel ajal on toiduhinna kasvutempo pidurdunud, muudab kindlasti mängu juunis kahe protsendi võrra tõusev käibemaks. Sellised tendentsid seavad küsimärgi alla tarbija võimaluse eelistada kohalikku kvaliteetset toitu.
Statistikaameti teatel tõusis Eesti elukalliduse muutust näitav tarbijahinnaindeks 2024. aastal 2023. aasta keskmisega võrreldes 3,5 protsenti. Indeksit mõjutas enim just toidu ja mittealkohoolsete jookide hinna tõus, mis kallinesid aastaga 3,2 protsenti.
Kuid vaatame üle, kuidas toiduhind üldse kujuneb. Selles ahelas on esmatootja, töötlev tööstus, jaekaubandus ja maksud. Ära ei saa unustada ka transpordi- ja elektrikulu. Kindlasti sõltub hind ka nõudlusest ja pakkumisest. Ehk tegelikult määravad hinna väga erinevad tegurid.
Ministeerium otsib võimalikke lahendusi
Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi ülesanne on tagada Eesti toiduga varustatus ning kvaliteetse kohaliku toidutootmise jätkusuutlikkus. Oleme asunud otsima lahendusi, millest mitmed on juba töös.
- Taastuvenergia tasu võimalik langetamine suurtootjatele. See teeks suurte toidutootjate olukorda paremaks, eelkõige toidutööstuste, kes vajavad tootmiseks palju energiat. Samas tuleb madalam määr kõikide teiste tarbijate arvelt (eratarbijad, aga ka väiksemad põllumajandustootjad).
- Käibemaksu võimalik alandamine. Analüüsime, kas erand aitaks toiduainete hinda päriselt alandada. Laia kaubagruppi hõlmav ja märkimisväärselt madalam käibemaksu protsent peaks loogiliselt hinnale mõju avaldama ja toidu inimeste jaoks soodsamaks muutma. Uuringud ja analüüsid annavad sellele täpsema vastuse juba lähikuudel.
- Rohkem tähelepanu tuleb pöörata toidukaupade tarneahela toimimisele ja ebaausate kaubandustavade vältimisele. Toidu hinna kunstlikult kõrgeks ajamine ei ole vastuvõetav. Aus kaubandus aitaks olulisel määral esmatootjate positsiooni parandada ja saada toidu eest õiglast hinda, mis toetab kodumaise toidutoomise jätkumist. Praegu kehtiv Euroopa Liidu ebaausate kaubandustavade direktiiv on ülevaatamisel, et tagada aus konkurents euroliidus. Lisaks on Euroopa Komisjon välja tulnud piiriüleste ebaausate kaubandustavade ettepanekuga.
- Soodustame ühistulist tegevust. Toetame Euroopa Liidu meetmetest tootjaorganisatsioonide ja ühistute investeeringuid ja soodustame erinevate toetustega ühist töötlemist, teavitustegevusi ja turustamist. Ühistegevuse soodustamine tugevdab väiketootjate positsiooni.
Tootja tahab samuti õiglast hinda
Mõneti paradoksaalne on see, et otsides võimalusi hinna alandamiseks, on põllumeeste ja tootjate seisukohalt toit samal ajal liiga odav. Näiteks, kui jaeketid kasutavad ostjate meelitamiseks üliodavat piimahinda, mis kohati on olnud madalam kui taluniku omahind ehk otsesed kulud piima tootmiseks, annab see ühest küljest vale signaali toidu tegelikust väärtusest. Teisalt lisab ebakindlust tootjatele, märkides, et nende tööd ei hinnata. Toidu tootmine siinmail ei tundu sellisel viisil jätkusuutliku ettevõtmisena.
Oluline on lahti võtta, millistest komponentidest toidu omahind koosneb. Sellesama piima näite puhul on kuludeks loomasööt, tööliste palgad, maksud, elekter ja ka kulud tehnikale, ning hoonete ehitamine ja ülalpidamine.
Üliodavalt saab toitu toota vaid siis, kui milleski järeleandmisi teha. See saab tulla sellisel juhul vaid loomade heaolu, tervise, söödakvaliteedi, pidamistingimuste või töötajate palga arvelt. See aga ei saa olla valik!
Seega peab hindade optimeerimise võti peituma tarneahela teistes lülides, millest üks on ka maksupoliitika. Väga oluline on siin läbirääkimiste jõud, mis tarneahela osaliste vahel on ebavõrdselt jaotunud. Üldiselt esmatootja kahjuks.
Naaberriigid seisavad sama probleemi ees
Läti valitsus on asunud jõuliselt toidu kättesaadavuse eest võitlema. Lisaks madalamate käibemaksumäärade kehtestamisele osadele toiduainetele, on nad teinud ettepaneku suurendada märkimisväärselt trahvimäärasid ebaausate kaubandustavade tõkestamiseks ning nõuavad kodu- ja välismaisele kaubale võrdseid juurdehindlusi.
Samuti kaalutakse mitmeid lisameetmeid nagu ostukorvi juurdehindlusele piirmäära kehtestamine ja müümata jäänud toiduainete hävitamise keeld. Tahetakse ka keelustada ülemääraseid allahindlusi.
See on üks osa meetmete kavast, millega soovitakse langetada poodides toidukauba hinda. Pikemas perspektiivis on Läti valitsuse soov alandada toidukorvi hinda 20 protsenti.
Praegu kehtib Lätis värsketele puu- ja köögiviljadele ja lastetoitudele 12-protsendiline käibemaks (varem oli viis protsenti).
Kuigi ka Soomes tõusis 2024. aasta sügisel käibemaksumäär 1,5 protsendipunkti võrra, ei rakendu suurenenud maksumäär ainsana toidukaupadele. Soomes on toiduainete käibemaks 14 ja Rootsis 12 protsenti. Praegu ei ole Euroopa Liidus toiduainete käibemaksu soodustust kasutusele võtnud ainult kolm riiki – Taani (25), Leedu (21) ja Eesti (22).
Ka Leedu plaanib sarnaselt Lätile leida erinevaid võimalusi toiduainete hinna alandamiseks. Üks võimalikest meetmetest on kogu tarneahela hinnainfo avalikustamine. See tähendab, et tarbija saab näha, kui palju raha saab tootja ja kui palju võtavad endale edasimüüjad.
Toidutootmine on prioriteet
Toidutootmise juures on olulised kaks poolt. Esiteks tuleb leida lahendus keskmisest kõrgemale toiduhinnale Eestis ja teisalt – tagada meie toidutootjatele võrdsed konkurentsitingimused Euroopa Liidu turul.
Riigi julgeoleku aruteludes ei saa jääda toiduga varustatus tahaplaanile. Peame olema valmis arutlema ning astuma samme lahenduste suunas, et kohalik värske ja hea toit oleks kättesaadav ka tulevikus kõigile ning meie põllumajanduse ja toidutootmise konkurentsivõime tagatud.