Nädal algas uudisega, et riigikogu kultuurikomisjon otsustas teha riigikogu täiskogule ettepaneku nimetada Eesti Rahvusringhäälingu nõukokku kuus riigikogu esindajat. Kõik mehed.
„Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ annab sõna ‘mehitama’ vasteks „meestega, meeskonnaga varustama“. Kuigi eesti keel olla sooneutraalne – nii meest kui ka naist tähistab ju meil sootu „tema“ – siis paistab, et meie poliitikud on sõnatüve tõsiselt võtnud ja ERRi nõukogu sõna otseses mõttes vaid meestega mehitanud.
Nii on meil järgnevateks aastateks rahvusringhäälingu nõukogu, kus Eesti rahva huvide eest eetris seisab 10 keskealist või vanemat meest ja mitte ühtegi naist. Mis sest, et hiljuti vastu võetud eurodirektiiv nõuab vähemalt 40 protsenti naiste osalust ettevõtete nõukogudes – meie seadusandjad usuvad ikka meeste ülimuslikkusesse. Läänelikus demokraatias on meeste ja naiste võrdõiguslikkus üks põhiväärtustest ja avalik sektor peaks ühiskonna mitmekesisust ju peegeldama. ERRi nõukogu seda aga ei tee.
Mujal saab meesteklubideta
Kui Eestis on meesteklubid (olgu, Eesti Panga nõukogusse on siiski eksperdina üks naine ka mahtunud, nimelt Ivi Proos), siis kuidas on lood naaberriikides ja kaugemal? End pidevalt põhjamaadega suhestav Eesti on taas tõestanud, et Põhjala riikide sekka ta siiski ei kuulu. Nii on Soome rahvusringhäälingu YLE nõukogu kaheksast liikmest naisi kolm, Rootsi SVT kümnest liikmest naisi neli, Taani rahvusringhäälingu DR nõukogu 11 liikme seas on neli naist. Rootsis ja Taanis on ka nõukogu juht naine. Ka põhjamaades nimetavad rahvusringhäälingu liikmed ametisse parlamendid ja sealsed otsustajad leiavad, et ühiskonnas on piisavalt kompetentseid naisi. Soomes jälgitakse muuhulgas seda, et rootsikeelne elanikkond oleks esindatud. Norra NRK nõukogu (Kringkastingsrådet) liikmest on samuti pooled naised.
Isegi maailma vanima rahvusringhäälingu, 1922. aastal tööd alustanud BBC praeguse nõukogu 12 liikmest on pooled naised. See ei tulnud niisama ja üleöö. BBC-l on välja töötatud põhjalik mitmekesisuse ja kaasatuse strateegia, kus naiste kaasatus (sh 50 protsenti osalus juhitimisorganites) on ühe eesmärgina kenasti kirjas. Meil, Eestis, miskipärast ERRi nõukogu juurde naisi lasta ei saa ja sookvootide mainimine ajab paljud tagajalgadele.
Tõmmaku liisku, kui muudmoodi ei saa
Kui ükski erakond kohe kuidagi vabatahtlikult naist ei soovi või ei julge nimetada, siis tõmmaku liisku, et kes sel uute nõukogude liikmete valimise korral nimetab mehe, kes naise rahvusringhäälingu nõukogusse.
Ja kui tõesti pole ühtegi nimetamise väärilist naist riigikokku pääsenud – selline mulje ju kõrvaltvaatajale jääb – siis äkki ei pea kindlasti riigikogu liikmeid rahvusringhäälingu nõukogusse nimetama? Taani parlamendierakonnad sellise ettepaneku tegid ja 2019. aastast on DR-i nõukogus küll poliitikuid, aga mitte Folketingi liikmeid. Riigikogu liikmete sissetulek on niigi korralik, las see igakuine kahe kuupalga alammäära ulatuses makstav ERRi nõukogu liikme tasu läheb kellelegi teisele.