Tallinn on viimase kahe ja poole aastaga läbi teinud mitmeid positiivseid arenguid, millest kõige hiljutisem ning ühtlasi ka olulisem on vabanemine Keskerakonnast.
Jälgides inimeste reaktsiooni avalikkuses, sotsiaalmeedias ja meedias on tunda suurt kergendustunnet ja rahulolu.
Lähiajal algavad läbirääkimised uue koalitsiooni moodustamiseks, kuid suurt ühisosa on partnerid juba kinnitanud.
Peagi endine Kesklinna linnaosavanem Monika Haukanõmm kirjeldas oma arvamusloos mind kui sotside toiduahela ühte ehedamat näidet ning püüdis ööelu kui valdkonda alavääristada. Pean siinkohal tunnistama, et ootan elevusega koostööd uue koalitsiooniga, mille liikmed mõistavad tervikliku ja turvalisema ööelu sotsiaalseid, kultuurilisi ja majanduslikke kasutegureid.
Reformierakonna valimisprogrammis oli lubadus luua öölinnapea positsioon; Eesti 200 linnapeakandidaat on mitme pealinna armastatud lokaali omanik. Ka Isamaa esindaja Riina Solman on väljendanud, et ööelu majandusharu õitseng on linnale kasulik ning tarvis on leida tasakaal elanike ja ettevõtjate vahel.
Keskerakonnaga oli keeruline
Kaasaegse 24-tunni linna kontseptsiooni puhul peetakse ööelu all silmas kõike, mis toimub linnas vahemikus 19:00 – 7:00. Keskerakonnaga on tõesti olnud keeruline ööelu poliitikaid arendada. Kesklinnas kestavad vaidlused kohalike elanike ning ööklubide vahel juba üle kümne aasta ning linnaosavanem Monika Haukanõmm ei ole teinud grammigi muud peale koosolekute korraldamise iga natukese aja tagant, et näidata nagu eksisteeriks murekoha lahendamiseks mingi huvi.
Põhja-Tallinna linnaosavanem on viimase aaasta jooksul leidnud väga harva aega tulla ööelu kohtumistele kohale ning on võtnud vaevaks valdkonda vaid leheveergude kaudu mõnitada. Ometi on Põhja-Tallinna kui linnaosa üks eripärasid just nimelt nooruslik ja elujõuline kultuuri- ja meelelahutuse sfäär, mida annaks praegusest palju enam võimestada.
Ja muidugi transpordivaldkonna abilinnapead, kes otsisid poolteist aastat kunstlikke põhjuseid, miks ikka ööbusside projekt võimatu on.
Aga see on minevik ja kuigi tehtud on omajagu, lükkame järgmise pooleteise aasta jooksul ööelu elavdamisele veelgi suurema hoo sisse.
Mis on tehtud ja mida on vaja veel teha?
Mõned märkimisväärsemad arengud ööelu valdkonnas on ülelinnalise ööbusside võrgustiku käivitamine; elava muusika kontsertkohtade toetusmeetme loomine; erinevad heakorra kampaaniad; seksuaalse ahistamise vastane koolitus ööelu asutustele; reaalsete tulemusteni viiv koostöö politsei, MuPo, elanike ja valdkonna vahel, Kultuuriöö festivali taaskäivitamine ning palju muud.
Tegemist vajavat on aga küllaga. Näiteks kehtib Tallinnas endiselt ettevõtjate perspektiivist ebaõiglane ja heakorra vaatest kasutu alkoholimüügi kellaajaline piirang. Puudub rahuldav kohalik lahendus igikestvale öisele müraprobleemile – rahvusvaheliselt on praktikaid, millega katsetada kõvasti.
Avalöök tuleb anda vastutustundliku alkoholi serveerimise koolitusele, mida Tervise Arengu Instituut on välja töötamas ning pingutada tuleb uimastitest tingitud kahjude ennetamiseks. Tuleb leida ka viise, kuidas kohalikku (muusika)kultuuri praegusest veelgi enam toetada, et erinevatest kriisidest räsitud kultuurimajad Tallinna kultuurielu kindlasti edasi rikastaksid.
Julgen uskuda, et Tallinna ööelus head ajad alles algavad.