Maido Nõlvak: ennetus on parem kui tagajärgedega võitlemine

Olen oma enamuse teadlikust elust pühendanud inimeste aitamisele, seda nii kutsealaselt kui vabatahtlikku tööd tehes. Minu kindel veendumus on, et valdkondadeülene ennetustöö ja kriisideks valmistumine on riiklikult olulised teemad.

Kui inimene ei ole sotsiaalselt abivajaja, tal on olemas sotsiaalsed oskused, vaimne tervis on korras, siis ta suudab tagada ka kogukonna turvalisust, osaleda riigikaitsel ja olla täisväärtuslik inimene oma perele ja tööandjale. Viimased kolm aastat olen oma ettekannetes ja tegevustes seda mõtet kandnud. Seetõttu on mul eriti hea meel, et sotsiaaldemokraadid võtsid selle mõtte oma juhtlauseks, mis  kõlab lühendatult toimetulek on julgeolek.

Riigipoolne ennetusvaldkonna rahastamine peab kasvama ning projektipõhisuselt tuleb liikuda eelarvepõhisele rahastusele.

Pean valdkondadeülest ennetustööd väga oluliseks. Ennetada on alati odavam ja tulemuslikum, kui tagajärgedega võidelda. Rakvere vallas tundsime kaks aastat tagasi puudust spetsialisti järele, kes oleks sotsiaaltöötajatele, lastekaitsele, haridus- ja noorsootöötajatele käepikendus ning aitaks kõndida inimeste probleemidest sammu ees. Nii sai loodud valla struktuuri ennetustöö spetsialisti ametikoht. Tänaseks on see töökoht ennast igati õigustanud ning soovitan kõigile omavalitsustele.

Eesti julgeoleku tagab laiapindne riigikaitse.  

Inimeste toimetulek kriisides sõltub 95% iseendast ja 5% jõustruktuuridest. Täna on väga hea valmisolek kriiside korral tegutsemiseks jõustruktuuridel, kuid inimeste väljaõpe on jäänud tagasihoidlikuks. Peame palju rohkem tegelema elanikkonna koolitamisega kriiside korral iseseisvalt toime tulekuks, samuti elanikkonnakaitsega üldisemalt (kerksuskeskuste loomine, varjendid, sireenid, varud jne). Eesmärk on, et iga Eesti inimene teab, kuidas käituda kriisis, et tagada iseenda ning oma pereliikmete ohutus ja toimetulek. Selle saavutamiseks tuleb järgneva 4 aasta jooksul korraldada vastavaid koolitusi vähemalt poolele elanikkonnast.

Päästjad ja politseinikud panustavad iga päev end ohtu seades selle nimel, et me kõik saaksime elada turvalises ja hoitud riigis. Peame pakkuma siseturvalisuse töötajatele väärilist töötasu, tagama suurendatud  mahus järelkasvu ning hoidma nende füüsilist ja vaimset tervist. Sotsiaaldemokraadid tagavad igale politseiametnikule ja päästjale vähemalt 1,2-kordse Eesti keskmise palga.

Elanikkonnakaitse ja kriisideks valmisolek on laiapindse riigikaitse lahutamatud osad. Vajalikud võimearendused peavad olema kaetud püsirahastusega. Seisan selle eest, et elanikkonnakaitsesse ehk mittesõjalisse riigikaitsesse tuleb investeerida 0,5% SKPst.

Hoiame elu maal.

Tänapäevase elu- ja töökeskkonna loomine maapiirkondades vajab sihtprogramme. Kodu lähedal peavad olema kättesaadavad  esmatasandi teenused nii hariduses, tervishoius kui spordi ja kultuurivaldkonnas. Maapiirkondade rolli tuleb tugevdada järgmise tasandi teenuste arendamisel. Sotsiaaldemokraatide plaan on luua maapiirkondadesse 15 000 uut tasuvat töökohta, investeerides selleks 500 miljonit eurot. Selleks tuleb koostada ühine investeerimisplaan koostöös kohalike omavalitsuste, ettevõtjate ja töötajate esindajatega. Lisaks taaselustati riiklike üürimajade programm ja juba sel aastal suunati sinna esimesed 5 miljonit eurot. Vaja on rahastust veelgi suurendada, et järgneva nelja aasta jooksul ehitada juurde 5000 uut korterit üle Eesti. Vajalik on soodustada innovatsiooni maamajanduse harudes, nagu põllumajandus, puidutööstus, kalandus, turismindus. Väärtuslik põllumaa peab olema kasutuses ja tuleb vältida selle täisehitamist.

Sotsiaaldemokraatide eestvedamisel on saanud teoks viimase 30 aasta suurim muutus sotsiaalhoolekandes-  nimelt saab võimalikuks hooldekodukoht oma pensioni eest. Sellele lisaks on võimalus  eakatel  kauem kodus olla, sest riigi toel  saavad kohalikud omavalitsused arendada koduhooldusteenuseid. Mõlemad teenused pakuvad inimestele turvatunnet ja teadmist, et on võimalik vananeda väärikalt ning teha just see valik, mis sulle ja sinu lähedastele sobib.

Rahvuse, keele ja kultuuri järjepidevuse hoidmine on osa riigikaitsest. Kui meil pole oma kultuuri, siis kellele me seda riikigi hoiame?

Kahjuks on majanduslikult keerulistel aegadel kultuur esimene valdkond, mille pealt inimesed püüavad oma isiklikke kulutusi kokku hoida kuigi just kultuur  on see, mis rasketel aegadel pakub vaimset tuge. Seda enam on vaja riiklikult suunata valdkonda lisavahendeid mitte hiljem tegeleda tagajärgedega. Üks valusamaid  kohti kultuurivaldkonnas on laulu- ja tantsupeo traditsiooni jätkusuutlikkus. Sotsiaaldemokraadid lubavad panustada vääriliselt juhendajate tasudesse, et traditsioon, mis defineerib eestlust, ei kaoks. Teine väga valus pool on laste võimalused huvihariduseks ja seda eriti väikestes maapiirkondades nagu ka Rakvere vald. Minu roll on  seista selle eest, et kõigil lastel oleks võimalus tegeleda just selle huvialaga, mis talle huvi pakub, et meie maakonnast sirguksid uued Maie Oravad, Elo Üleojad ja Arvo Pärdid. Kui meie noored on haritud, nad on saanud tegeleda huvipakkuvate ja mitmekülgsete  hobidega, siis tulevad neist aktiivsed, laiasilmaringiga noored inimesed, kes kannavad edasi demokraatlikke väärtusi ja kultuurilist järjepidevust.

Viimasena soovin, et Lääne-Virumaalt valitud parlamendi liikmed teeks omavahel koostööd maakonna elanike probleemide lahendamisel ja heaolu tagamisel. Ei ole vahet, millisesse erakonda rahvasaadik kuulub, tähtis on, et nad teavad siinseid probleeme ning aitavad neid ühiselt lahendada. Mina luban seda, luba sina ka, kes riigikogusse kandideerid.

VIRUMAA TEATAJA Maido Nõlvak: Ennetus on parem kui tagajärgedega võitlemine