MADIS KALLAS: tänased valikud määravad, kas Eestist saab linnriik

Omavalitsuste jätkusuutlikkuse ja arengu tagamiseks järgmisel kümnendil on hädavajalik tunnistada riigi eri piirkondade erinevusi ja probleeme ning leida neile uuendusmeelseid ja nutikaid lahendusi, rõhutas regionaalminister Madis Kallas kohalike omavalitsuste tulevikuväljavaateid käsitleval konverentsil “Visioonkonverents – Omavalitsus 2035”.

„Me saame valitsuse, riigikogu ja seadusandliku võimu abil tagada, et meil on info hästi kaardistatud, et oleme põhilised probleemid ära kirjeldanud ning et otsime neile konkreetsemaid lahendusi – olgu selleks personaalsemad teenused või pädevuste delegeerimine kohalikele omavalitsustele,” ütles regionaalminister Madis Kallas. “Arvestades samal ajal kõiki piirkondlikke eripärasid, mida Eestis, hoolimata tema väiksusest, on palju.”

„Me peame tunnistama, et Eestis esineb suur regionaalne ebavõrdsus, mida on ühemõtteliselt ja selgelt paberile joonistanud ka Euroopa Komisjon oma arvutustega. Kui me ei tegutse nüüd ega muuda oma maksusüsteemi, kohalike maksude kehtestamise võimalusi, kohalike omavalitsuste rahastamiskoefitsiente ja muid aspekte, siis aastaks 2035 võin nii mina kui ka kõik teised garanteerida, et majanduslikust vaatenurgast oleme olukorras, kus Eestist on saanud omamoodi linnriik. See ei oleks kasulik kellelegi. See ei ole hea ei meie pealinnale ega kaugematele piirkondadele,“ lisas regionaalminister.

 

Piiriülene koostöö on oluline

Konverentsil ettekandega esinenud Soome kohaliku ja regionaalse valitsemise minister Anna-Kaisa Ikonen rõhutas rahvusvahelise, eriti aga Soome ja Eesti vahelise koostöö, otsustavat rolli tehnoloogiliste teadmiste edendamisel ning digitaliseerimise ja tehisintellekti kasutamisel kohalike omavalitsuste teenuste ja elukvaliteedi parandamiseks. “Soome ja Eesti on digitaliseerimise valdkonnas aastaid koostööd teinud. Meie riigid on vahetanud rahvastikuandmeid alates 2005. aastast. Meie koostöö vundament on tugev, kuid meil on veel ruumi palju enamat saavutada,” ütles Ikonen.

„Võtame näiteks Eesti leidlikkuse ja uuendusmeelsuse, mis on täheldatav isegi haldusalastes lähenemisviisides. Veenev näide pärineb Järvamaalt, kus kohaliku omavalitsuse ühinemise tulemusena on kohalikud teenused ainulaadsel viisil ümber korraldatud. Tüüpiliste arutelude asemel, milliseid teeninduspunkte sulgeda, rakendas Järva radikaalset lahendust: puuduvad alalised teeninduspunktid. Selle asemel mobiliseeritakse teenused, mis toimetatakse ratastel sinna, kus neid kõige rohkem vajatakse. See on uutmoodi igapäevane mõtlemine, mis pakub uut vaatenurka  ja  ilmestab, miks me peaksime veelgi rohkem koos töötama tõhusate ühisprojektide nimel,” tõi Soome minister näite.

 

Digipööre algab mõtteviisist 

Kohalike omavalitsuste digipöörde protsessist rääkides, rõhutas Professor Ulrika H. Westergren Rootsi Umeå ülikooli informaatikaosakonnast kriitilise tähtsusena andmepõhise mõtteviisi arendamist. Ta toonitas, et organisatsioonide põhiväärtused ja -uskumused peavad andmepõhiseid protsesse mitte ainult toetama, vaid ka aktiivselt edendama. Westergren märkis, et lihtsalt andmete koguse suurendamine ei pruugi automaatselt kaasa tuua muutusi inimeste või organisatsioonide käitumismustrites. 

 

Varajane kaasamine ja maksusüsteemi kohandamine

Diskussioonipaneelil „Omavalitsuskorraldus Eestis aastal 2035″, kus osalesid Kai Klandorf (Vabaühenduste Liidu juhataja), Mikk Lõhmus (Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kohalike omavalitsuste poliitika osakonna nõunik, Lääne-Nigula vallavolikogu esimees), Piibe Koemets (Peipsiääre vallavanem) ja Lauri Luur (Tori vallavanem), jõuti järeldusele, et kogukonna varajane kaasamine omavalitsuste tegevustesse ja teenuste kujundamisse ning olulistesse taristu- ja kogukonda puudutavatesse ettevõtlusprojektidesse on kasulik kõigile osapooltele ja aitab vähendada võimalike konflikte. Paneelis mõisteti ka, et Eesti väiksuse juures on rahvas aina liikuvam ja paljud soovivad kaasatud olla ka maakodu omavalitsuses. Samuti nähti, et digitaalsed lahendused saavad tulevikus pakkuda omavalitsuste tuge ülesannete täitmisel.

 

Teisipäeval, 7. novembril toimunud visioonikonverentsi korraldasid Regionaal- ja Põllumajandusministeerium koos Riigi Tugiteenuste Keskusega. Konverentsi galerii leiab lingilt: Galerii: Visioonikonverents – omavalitsus 2035