Riigikogu valimisnimekirjade avalikustamine kogub hoogu, aga meie tuleviku tegijatele pole need suunatud. Tuleviku tegijate all pean ma silmas noori, kellele pole minu arvates piisavalt tähelepanu pööratud. Nendele suunatud valimiskampaaniat on vähe. Muidugi, mis veel silma hakkab, noorel ei ole ka väga kedagi valida. 

Noored on 18-30-aastased ning selles vanuses tahetakse saada konkreetseid vastuseid väga kindlatele küsimustele. Lääne-Virumaa spordiga tegelevaid noori huvitab näiteks , millal saab valmis jalgpalli sisehall. Igas regioonis on erinevad huvid, probleemid ja lahendused.

Palju räägitakse noorte kaasamisest, et nende arvamus on tähtis. Reaalsus on pigem see, et ei minda nendega vahetult suhtlema ega räägita neid huvitavatel teemadel, milleks on näiteks haridus, sport, kultuur ning miks mitte ka maksusüsteem. Vähemalt on need mind huvitavad teemad. Eks noort huvitab eeskätt see, millega ta ise tegeleb.

Nad ei mõtle iga päev sellele, kui suur saab olema nende enda pension või millal nad seda saavad, sest see on väga kauge tulevik. Nendega võib rääkida ka  pensionist,  sest see on seotud nende lähedastega, aga see ei ole neil kindlasti esikohal. Eeskätt huvitab neid see, mis juhtub nüüd ja praegu, näiteks kui palju nad palka saavad või hakkavad saama, kuidas osta oma esimene elukoht, kuidas saada hea haridus. Noortele on tähtis, et  neist asjadest räägitakse otse, ja et see haaraks neid kaasa mõtlema, mitte ei oleks kuiv ja igav keerutamine. Nad on särtsu ja energiat täis.

Mina, noore inimesena, tahaks valida oma eakaaslast, kellel on sarnased mõtted nagu minul. Valimisnimekirjadest tuleb alla 30-aastaseid  aga tikutulega taga otsida. Kas tõesti pole meil noori, kes oleksid poliitiliselt aktiivsed!? Pigem arvan, et vanad tegijad ei ole huvitatud ruumi andma.. Mulle meeldis isiklikult väga Mikk Marrani mõte, kus ta põhjendas oma luureameti peadirektori kohalt lahkumist sellega, et ta oligi jäänud liialt kauaks paigale.

Tänapäeval peaksid tippjuhid vähemalt pärast kaheksat aastat ühes ametkonnas olemist edasi liikuma. Kes on Riigikogu liikmed? Loomulikult on nad tippjuhid. Siit tekib küsimus, kui sa pole oma visiooni suutnud ellu viia kaheksa aastaga, kuidas sa seda järgneva nelja aastaga teha plaanid? Tee ruumi uutele mõtetele, lase nimekirja noor ja mine värskenda ennast natukene, et hiljem uute ideedega tagasi tulla! See võib olla ka vastus küsimusele, miks ei tehta noortele suunatud valimiskampaaniat. Ehk sellepärast, et valimisnimekirjas on kulunud nimed, kes ei taha ega oskagi noortele inimestele kampaaniat teha.

Meil pole vaja järgmist Riigikogu koosseisu lihtsalt istuma. Veel vähem vajame valitsust, kus raisatakse aega teistele ära pannes Kogemustega tegijate kõrvale vajame mõtlevaid  ja teotahtelisi noori, kes tooksid uuendusi, näeksid asju teisest vaatenurgast ning julgeksid arvamust avaldada. Noored ise teavad, millises Eestis nad viie või kümne aasta pärast tahavad elada.

Ma kutsun noori huvituma oma riigis toimuvast ja valimistel kaasa rääkima vähemalt hääletades. Ainult nii ei lähe meie hääl raisku. Kui sa ei tea, keda valida, siis tutvu valimisprogrammidega ja tee valik selle poolt, kes sind kõige rohkem kõnetab. Iga hääl loeb, et muutused toimuksid noortele sobivas suunas. Andke andeks, aga kellele me seda riiki siis jätkuvalt ehitame? Kelle najal see riik meil 10-20 aasta pärast püsti seisab? Just nimelt nende noorte najal, kes hetkel millegipärast poliitikute  tähelepanu ei saa.

Mina tahan osaleda oma tuleviku loomises ja seetõttu  olen otsustanud kandideerida riigikogu valimistel sotsiaaldemokraatide nimekirjas. Riigikogu koosseis peaks kajastama läbilõiget ühiskonnast ja see on samm selles suunas, et noortel oleks mõjusam hääl.