ja valitsusdelegatsiooni juhina jätkan traditsioonilist aru andmist tehtust ja tegemisel olevast oma valimispiirkonnale ehk teile, head Järvamaa inimesed.
Olles poolteist aastat ja kahes valitsuses teeninud Eesti riiki just , ei ole vaja minu ministriameti eesmärgi ja prioriteetide üle just pikalt mõelda. Kahjuks endiselt käimasolev sõda Ukrainas seab prioriteedid ise – hoida Eesti riiki ja siinseid inimesi kaitstuna ning tõsta inimeste võimekust ka iseennast kaitsta ehk arendada süsteemselt elanikkonnakaitse valdkonda. Aga sama tähtis kui on füüsiline riigipiiri pidamine, on vaja hoolitseda ka meie inimeste turvatunde eest. Ja suure osa turvatundest moodustab meie inimeste majanduslik toimetulek – mida suuremad on Eesti peredes sissetulekud ja mida kättesaadavam on kõigile parim kooliharidus ja arstiabi, seda kindlam on ka eestimaalaste kaitsetahe ning valmisolek kogukonniti tegeleda ka elanikkonnakaitse tugevdamisega. Need kõik asjad on omavahel seotud.
Sadade miljonite eest tankide ja rakettide ostmise ajal peame meeles pidama, et kaitsekulutused ei saa tulla näiteks õpetajate palga arvelt. Niisamuti olen valitsuses olnud pidevalt see meeldetuletaja, kes rõhutab, et riigieelarve tasakaalu ajamist ei saa jätta päästjate, politseinike, kultuuri- ja haridustöötajate või hooldajate õlule.
Sellepärast ei nõustunud koalitsioonipartneri plaaniga külmutada riigisektori töötasud. Palgad peavad hoopis tõusma ja seda vähemalt keskmise palga tõusutempos. Õpetajate puhul olen aga täiesti veendunud, et peame jõudma keskmisest palgast vähemalt 1,2 kordse töötasuni ja seda ka hoidma. Hea palk ja mõistlik töökoormus võiksid olla motiveerivad, et parimad ja õpetajatööks sobivaimad pühenduksid meie järelkasvu õpetamisele maailma kõige nutikamateks inimesteks.
Hea meel oli detsembri algul valitsuses ära kinnitada alampalga kokkulepe, millega miinimumtasu tõuseb 95 euro võrra. Kui käesoleva aasta keskmiseks palgatõusuks prognoositakse kuus protsenti, siis alampalk tõusis 13 protsenti ning Eesti Panga hinnangul mõjutab see palkade tõusu kuni keskmise palgani välja. Tegu on aastakümnete suurima tõusuga ning eestvõttel sai kokku lepitud tõsta 2027. aastaks alampalk 50 protsendile keskmisest palgast.
Oleme ette valmistanud ühistranspordireformi, mille tulemusi saavad kindlasti näha ka järvakad – jätame ajalukku olukorra, kus Mäost bussiga Tallinna või Tartusse ei saa, sest bussid lihtsalt aja kokkuhoiu mõttes seal ei peatu. Niisamuti tihendame aastate jooksul maakondlikku liinivõrku, väiksemates kohtades pakume nõudepõhist transporti, et inimesed päriselt endale sobival ajal ja kohast näiteks linna arsti juurde pääseks. Peagi näeme ka tihedamaid rongigraafikuid, sest 16 uuest rongist esimesed saabuvad aasta lõpus.
Tänavu jõustus abieluvõrdsus – ka see on ühelt poolt sümboolne, aga teisalt paljudele inimestele ka väga reaalne märk Eestist kui inimõigusi ja -vabadusi austavast riigist, mis pikas plaanis mõjub kindlasti hästi ka meie majanduselule.
Hooldereform käivitus samuti eelmise aasta keskel ja on leevendust pakkunud tuhandetele peredele ning nende lähedastele. Riik on võtnud enda kanda suurema osa hooldekodu kohatasust, see tähendab, et keskmiselt 5000 eurot aastas jääb neil peredel oma laste ja elu ülesehitamiseks alles. Eesti Pank on tähendanud, et hooldereform võimaldas hooldamise asemel kodust taas tööle minna arvestataval hulgal inimestel.
Muidugi on meil ees suuri väljakutseid nagu majanduslanguse taas tõusule pööramine. Olen veendunud, et peame tegema Eestis kiireid ja märkimisväärseid investeeringuid taastuvenergiavõimsustesse, et odava, rohelise ja kohaliku elektriga suudaksime arengus toetada meie tublisid ettevõtjaid ja meelitada siia ka uusi kõrgema palgaga töökohti.
Välisinvesteeringud tähendavad kindlust, et Eesti on maailma konkurentsis tõsiseltvõetav riik. Ja algusesse tagasi tulles – mida nähtavam on Eesti maailmas, mida paremini läheb meie inimestel, seda paremini on tagatud ka meie julgeolek. Ja siin on – vastupidiselt parempoolsete erakondade nägemusele – just riigil suur roll kõiki neid protsesse edukalt juhtida, et me looksime võimalusi igale inimesele Eestis väärikalt elada.
on mu südameasjaks elanikkonnakaitse arendamine ning meie siseturvalisuse tagajatele parima õppekeskkonna ja väärikate töötingimuste loomine.
Ei ole saladus, et meil on siseturvalisuses inimesi puudu. Siingi peaks motiveeriv palk olema üheks kandvaks argumendiks, miks oma tööelu pühendada riigi turvalisuse tagamisele. Eelmisel aastal õnnestus meil päästjate-politseinike palka tõsta märkimisväärselt ning pingutan selle nimel, et alates 2025. aastast jätkuks stabiilne palgatõus.
Politseinike arvu drastilise vähenemise ärahoidmiseks sain eelarvekõnelustelt tuua samuti häid uudiseid – suuname politseinike väljaõppesse lisaraha 74 miljonit eurot ja juba tänavu kahekordistub sisekaitseakadeemias politseiõppe õppekohtade arv.
Nende õppekohtade täitmiseks on vältimatud investeeringud parematesse väljaõppetingimustesse ja stipendiumitesse, kooli vanade ühiselamute asemele ehitame moodsad õppe- ja eluhooned, Väike-Maarja õppekeskus saab aga regiooni nüüdisaegseima harjutusväljaku.
Ka idapiiri ehitus käib täie hooga. Äsja valmis järjekordse, 40 kilomeetri pikkuse piirilõigu ehitus. Sellega on tänaseks täielikult valmis ehitatud taristu ligi poolel meie 135 kilomeetri pikkusest maismaapiirist Venemaaga. Tänavu valmisid ka mitmed komandod ja siseturvalisuse ühishooned, ühena neist Türi komandohoone ja Paide maja sai oma nurgakivi ning panime korralikult õla alla ka vabatahtlike päästjate tegutsemisele.