Sõda Ukrainas, kliima- ja energiakriis, rabe majanduskeskkond ja viimaste kümnendite suurim ebavõrdsuse kasv on Eesti tänased väljakutsed. Vaesust süvendaval ja seekaudu konflikte õhutaval ühiskonnal pole lootustki tänases maailmas hakkama saada. 60 000 palgavaesuses  perekonda, viimasel kümnendil Euroopas kõige kiiremini kasvanud kodude hinnad, üha süvenenud regionaalne ebavõrdsus ja aina kallim toidukorv on vaid mõned näited.

Eestit ei tohi juhtida mugavas lootuses, et nähtamatud käed asju paika loksutavad. Olgu selleks „asjaks“ inimeste väärikas sissetulek, töökohtade säilimine ja ettevõtete tootlikkus või regionaalareng. Eesti peab olema tugev. Eesti riik peab tagama meie kõigi turvalisuse, väärika toimetuleku ja jõukuse kasvu. Me soovime Eestit, kus kedagi ei jäeta raskuste korral maha, kus igaüks saab palgaga väärikalt ära elada ning kus ükski laps ei jää sündimata vanemate hirmu tõttu, et nad ei suuda pakkuda talle õnnelikku lapsepõlve või parimat võimetekohast haridust.

Sotsiaaldemokraatide majanduspoliitika on vasaktsentristlik, meie sihiks on tugev ja nõudlik  keskklass, mis võimestab demokraatlikku riigivalitsemist, astub vastu populistide kirele külvata kõikjale hirmu ja  konflikte ega lase end hullutada pettekujutelmadest, et heaoluriiki saab pidada arengumaa maksusüsteemiga.

Tänase konverentsi keskmes on missioonimajandus. Missioonimajandus on majandusmudel kus riik teadlikult suunab majanduse arengut ühiskondlike probleemide lahendamiseks. Loomulikult kehtestab riik ausa mängu reeglid ja jälgib nende täitmist, proovib ennetada kriise ega lase kohalikel ettevõtetel rasketel aegadel välja surra. Aga missioonimajanduses loob riik ka nõudluse, annab hoogu tõhusale ja säästlikule ressursikasutusele, toetab uute tehnoloogiate väljatöötamist ja juurutamist ning kindlustab elu võimalikkuse kõikjal Eestis.

Näiteks riigikaitse tugevdamiseks loob riik nõudluse laskemoona tootmisele, vesinikubusse soetades soodustab keskkonnasõbralike tehnoloogiate arengut ja gaasielektrijaama rajades tekitab turu kodumaistele biogaasi tootjatele. Maapiirkondadesse ja väikelinnadesse üürielamute rajamist toetades tekivad aga eeldused hea palgaga töökohtade olemasoluks kõikjal Eestis ning elektrit tootavate päikesekatuste arendamist toetades annab riik hoogu teadusmahukale ettevõtlusele.

Missioonimajanduses ei ole ettevõte pelgalt kasumi maksimeerija, vaid täidab väärtuslikku ja üliolulist rolli ühiskonna heaolu suurendamisel. Missioonimajanduses on tööl ühiskondlik väärtus, iga töötegija on väärtustatud ja ettevõttel ühiskondlik vastutus. See vastutus väljendub eelkõige Eesti ja maailma arenguvajadustele tõhusate lahenduste pakkumises, heaperemehelikus ja säästlikus ressursikasutuses ning väärt töökohti luues ja makse makstes ühiskonnale õiglase osa tagasi andmises. 

Väljakutsed millega täna silmitsi seisame on keerukad, kuid nendele vastuste leidmisest sõltub meie tulevik. Pea liiva alla peitmise, mugava ja kartliku peenhäälestamise või kõike seni saavutatut lõhkuma kutsuva populistliku sõnavahu asemel peame tegelikkusele julgelt silma vaatama, loobuma aegunud ideoloogilistest dogmadest ning ühendama jõupingutused selleks, et tagada ettevõtetele kindlustunne investeerimiseks, inimestele arendav ja tasuv töö ning turvatunne toimetuleku osas.

Kuidas ikkagi teeme arenguhüppe Euroopa keskmiste majanduste seast tippude hulka olukorras, kus töökäsi jääb vähemaks? Mismoodi taastada pärast suurt inflatsioonilainet meie ettevõtete ekspordivõimekus ning kuidas keskkonnahoid ja kliimamuutustega kohanemine muuta Eesti konkurentsieeliseks? Kuidas tagada kõrgema palgaga töökohad kõikjal Eestis?

On ilmselge, et kosmeetilised eelarvekärped ja vananenud maksumantrad neid probleeme ei lahenda. Eestis siiani domineerinud parempoolne majanduspoliitika on juba pikalt käianud tühikäigul ning igaüks meist tunneb omal nahal, et sellel vanal aurumasinal on lõplikult toss väljas.

Skandinaavia riikidest kaks korda kõrgem elektrihind seab löögi alla meie ettevõtete konkurentsivõime välisturgudel. Kõrged elektrihinnad on suuresti piisavate tootmisvõimsuste puudumise tulemus. Kiirendatud korras põlevkivi ahju ajamine siin aga ei aita. Nõudmised tõestada toodangu keskkonnasõbralikkust kogu tarneahela ulatuses, vähemalt Euroopa Liidus, muutuvad üha rangemateks. Soodsa, puhta ja alati kättesaadava energia nappus heidutab üha enam välisinvestoreid ning takistab kõrgema palgaga töökohtade loomist.

Reaalne tööjõu tootlikkus on Eestis langenud juba alates 2021. aastast. Nii pikka püsivat tootlikkuse langust ei ole Eestis viimase kahekümne aasta jooksul olnud. Möödunud aasta sügisel kuulsime, et Eesti ettevõtete hinnang oma konkurentsivõimele nii sise- kui ka välisturul on Swedbanki andmeil langenud käesoleva sajandi madalaimale tasemele. Lihtne pole ka Eesti peredel. Palgad on küll kasvanud, aga hinnad viimase paari aastaga tohutult tõusnud. Eesti keskmine hinnatase on kõrgem kui Lätis ja Leedus, kerkinud juba pea 80% Soome hindadest, 86% Rootsi ja 93% Saksamaa hindadest. On selge, et pikemas vaates elu odavamaks ei lähe ja on paratamatu ning vajalik, et palgad tõuseksid.

On rõõmustav, et Eesti noored paistavad maailmas silma absoluutsel tipptasemel teadmistega ning oleme maailmas põhjendatult lugupeetud tehnoloogiaettevõtete edulugude tõttu. Kuigi arenguruumi ja võimalusi on veel palju, oleme ka avalike teenuste digitaliseerituse osas maailmas esirinnas. Meie väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted jäävad aga äriprotsesside digitaliseerituse ja automatiseerituse poolest Euroopa keskmisele tublisti alla. Euroopa Komisjoni digiindeksi põhjal vähem kui 20% ettevõtetest müüvad oma tooteid ja teenuseid internetis ja vaid 9% väljapool Eestit, vaid 10% töötlevad suurandmeid, 3% rakendab tehisaru põhiseid lahendusi ning uute tehnoloogiate rakendamine tervikuna jääb kaugelt alla Euroopa Liidu ettevõtetele seatud eesmärkidele.

Näen oma kodukohas Väätsal, Järvamaal väga paljudes tahet ja valmisolekut tegutseda, kuid ka kõige suurem tuhin võib raugeda kui ümbritsevad olud sind ei soosi. Nii räägivad viimaste aastate regionaalarengut puudutavad uuringud seda, et ainult turupõhisele konkureerimisloogikale põhinev lähenemine Eesti regionaalpoliitikas ei ole aidanud Eesti piirkondade ebaühtlast arengut pidurdada. Pigem vastupidi, see on soodustanud jõukuse koondumist kahe edukaima linna ümbrusesse.

Üha suuremaks probleemiks ja majandusarengu piduriks on saanud inimeste ja raha koondumine kuldsesse ringi. Pole vast suurem uudis, et 60% SKPst luuakse Harjumaal, küll aga on kõnekas see, et SKP elaniku kohta on Harjumaal 130% Eesti keskmisest, Tallinnas enam kui 160%. Väikseim SKP elaniku kohta on Põlva maakonnas 54% ja Valgamaal ning Läänemaal vastavalt 57 ja 59% Eesti keskmisest. Aasta eest toimunud majanduskonverentsil ütles professor Mati Heidmets tabavalt, et regionaalpoliitika on Eesti riigi iseseisvuse taastamise järgse aja suurim läbikukkumine. Tohutu regionaalne ebavõrdsus jätab kasutamata inimeste teadmised ja oskused teha väärtust loovat tööd, süvendab vaesust, rikub tervist ja raiskab eluaastaid ning piirab haridus- ja ühiskonnaelus osalemise võimalusi. Regionaalse ebavõrdsuse tagajärjeks on ka suured erinevused ettevõtlusaktiivsuses, tootlikkuses ja erinevates konkurentsivõime näitajates. Piirkondlikku ebavõrdsust võimendab ka ettevõtete erinev ligipääs investeeringuteks vajalikule kapitalile ja piiratud võimalused leida vajalike oskustega töötajaid ning kohalike omavalitsuste erinev võimekus luua ligitõmbavat ettevõtluskeskkonda. Suurkeskustesse koondunud majandustegevus surub kümned tuhanded inimesed igapäevaselt transpordivahendisse, sest enamikes linnades ja valdades on ligi 20% vähem töökohti kui seal elavate tööealiste inimeste arv. Arvestatav mõju on kohapeal saamata jäänud tulul söögikohtades või ära jäänud kogukondliku tegevuse panus ja tööle liikumisel tekkiv keskkonnajälg. Riigikogu Arenguseire Keskuse liikuvuse analüüsi tulemused hoiatavad, et aina kaugenevate töökohtade tõttu sõidavad väiksema palgaga inimesed ennast lihtsalt vaeseks.

Aga tänane konverentsipäev on ellu kutsutud mitte pelgalt probleemidest, vaid eelkõige lahendustest rääkimiseks. Lubage, et teen otsa lahti.

Sotsiaaldemokraadid lähtuvad oma majanduspoliitikas sellest, et iga inimene peab saama palgaga väärikalt ära elada. Seda igas Eestimaa paigas. Kuivõrd ebavõrdsus tekib peamiselt majandussuhetes, tuleb seda ka majandusmudelis ja -suhetes lahendada.

Majandus- ja maksusüsteem, kus kaheksa tundi päevas töötav inimene vireleb ja vajab sotsiaaltoetusi, ei ole midagi sellist, millega maailmas uhkustada. Ei hooldaja, poemüüja, päästja ega õpetaja pole süüdi selles, et nende palgad pole nende töö väärilised. Meie jaoks on ühtviisi olulised nii ettevõtete võimalus areneda ja kasvatada jõukust, kui ka suutlikkus ning valmisolek maksta head palka ja panustada maksudena ühiskonda tagasi.

Sotsiaaldemokraatide jaoks on oluline, et tuleviku Eesti majanduskasv peab põhinema eelkõige taaskasutaval ja taastuval ressursil. Jõukust tuleb kasvatada nii, et seeläbi ei põhjustataks teistele kannatusi, reostaks elukeskkonda ega jäetaks töötegijat vaesusesse virelema.

Meie sihiks on kuni viiekordistada tänane taastuvelektri tootmine, mis kataks kogu Eesti tänase elektritarbimise ning samuti prognoositava elektritarbimise kasvu. Piisavas mahus puhta energia kättesaadavuse tagamisega toome Eesti majandusse investeeringuid rohkem kui kolme miljardi euro väärtuses ja loome enam kui 2000 kõrgema palgaga uut töökohta energiaintensiivses tööstuses. Mida kiiremini suudame elektritootmises, salvestusjaamade ja juhitavate võimsuste nagu gaasijaamade rajamises edasi liikuda, seda suurem eelis on Eesti ettevõtetel välisturgudel.

Oleme teinud ettevõtete konkurentsivõime toetamiseks ettepaneku kaotada taastuvenergia tasu, finantseerides taastuvenergia toetuse maksmist tootjatele CO2 vahendite arvelt ning oleme selle ka riigieelarvestrateegias kokku leppinud. See vähendab tootmisettevõtete toodangu omahinda ja parandab konkurentsipositsiooni välisturgudel. Meede on seda suurema positiivse mõjuga, mida energiaintensiivsema tootmisega on tegu.

Oleme teinud koalitsioonipartneritele ettepaneku ja saatnud kooskõlastusringile kohalike omavalitsuste tulubaasi valemi muudatused, millega toetame regionaalarengut ja omavalitsuste tegevust 60 miljoni euroga. Rahastamismudel arvestab töökohtade arvuga omavalitsuses ja innustab valdu ja linnu arendama ettevõtluskeskkonda.

Sageli on väärt töökoha puudumise kõrval mureks elukohtade nappus. Maapiirkondades pole kõhnema rahakotiga inimestel juba aastaid olnud võimalik kodu osta või ehitada, sest pangad ei anna selleks laenu. Üüriturg aga kiratseb või puudub sootuks. 

Väikelinnadesse ja maapiirkondadesse töökohtade loomiseks peaks riik täna ehitama üürielamud 5000 uue korteriga. Teen ka ettepaneku kiirendada elamufondi renoveerimist, parandades järgmise kahe aastaga 100 000 inimese elamistingimusi. Nende tegevustega hoiame töökohti raskustes ehitussektoris, suurendame sisetarbimist ning leevendame sellega majanduslangust. Samuti anname hoogu uutele tehnoloogiatele, nagu seda on tarkade ehituspaneelide arendamine ja kasutamine.

Näiteks maailma parima töökeskkonnaga Taanis on iga viies sotsiaalkorter, Eestis on taasiseseisvumise ajal ehitatud vaid paarkümmend munitsipaalhoonet. Millegipärast on meil riiklikud üürielamud häbimärgistatud. Ometi ei arva ju keegi, et Taanis oleks toimetuleku raskustes inimesi rohkem kui Eestis. Vastupidi. Soodne korteriturg aitab kaasa tervetele töö- ja peresuhetele.

Järgmise nelja aasta jooksul suuname lisaks regionaalarenguks mõeldud rahadele ettevõtlust toetavate meetmete kaudu väljapoole kuldset ringi enam kui 300 miljonit eurot. See loob kõrgema palgaga töökohti kõikjal Eestis, suurendades ettevõtete konkurentsivõimet ja aidates rohepöördest kasu saada.

Teadmus- ja tehnoloogiapõhine ettevõtlus otsustab Eesti tulevikumajanduse edukuse. Need ettevõtted on üliolulised missioonimajanduse, ühiskondlike muutuste ja vastutustundliku majanduskasvu eestvedajad. Kuigi Eesti tehnoloogiaettevõtted on maailmas edukad ja tuntud, ei tohi me jääda loorberitele puhkama. Iduettevõtjad ütlevad, et nende üheks suurimaks probleemiks praegu on kapitali kättesaadavus. Oleme loonud äriarenduse toetusmeetme süvatehnoloogia ettevõtetele, mille esimene voor kujunes üliedukaks. Selliste toetusmeetmete olemasolu on kõrgema palgaga töökohti loovate ettevõtete järelkasvu tagamiseks kriitilise tähtsusega. Samuti peab riik looma motivatsiooni ja andma hoogu, et Eesti enam kui tuhande teadusrühma töö tulemused oleksid senisest enam ettevõtluses ja äritegevuses rakendatavad.

Alampalga tõstmine 50 protsendile keskmisest palgast on üks osa lahendustest, et nügida ettevõtteid kõrgema tootlikkuse poole. Eesti eelisteks ei ole odav tööjõud ja madalad palgad. Need on meile hoopis sotsiaalseks probleemiks. Me ei saa ühiskonnana kunagi jõukaks kui meie konkurentsieeliseks on odav tööjõud või naise nägu palgavaesus. Tänases majandusolukorras, eriti pärast inflatsiooni rekordaastaid, ei ole lahenduseks alampalga tõstmise tempos järele andmine, vaid tuleb toetada neid ettevõtteid, kus madala palgaga töökoha säilimine on piirkondliku või sotsiaalmajandusliku tähtsusega.

On selge, et maailma kõige targemat tööd saavad teha kõige targemad inimesed. See, kui vaid viiendik täiskasvanutest osaleb formaal- ja mitteformaalõppes, on tänapäeva muutuva tööelu ja kiireneva tehnoloogia arengu tingimustes ilmselgelt ebapiisav. Riigi ülesanne on toetada iga inimese arengut kogu tema elukaare ja tööelu jooksul. Paljudes ettevõtetes on juba tavapärane, et üks päev nädalas peab kuluma õppimisele. Seame sihiks, et igal töötajal oleks võimalik kasutada nädalas üks tööpäev enesetäiendamiseks, et kogemus tööturul käiks käsikäes elukestva õppega ning võimalusega võtta soovi korral ette karjääripööre. Kui riik ja ettevõtjad investeerivad töötajate arengusse, siis loob see jõukust nii töötajatele, ettevõtjatele kui ka ühiskonnale. Targad töötajad aitavad Eestil väljuda väikeste sissetulekute lõksust.

Olemaks maailma parim koht elamiseks on vaja puhast elukeskkonda ja sidusat ning tugevat ühiskonda. Erinevalt nähtamatu käe kummardajate poolt aastakümneid sisendatud uskumustest, ei sünni selline ühiskond mitte majandusedu arvelt, vaid vastupidi – on selle eelduseks. 21. sajandi edukas majandusmudel on mõeldav vaid ühiskonnakorraldusega, kus ühiseid ressursse kasutatakse säästlikult ja heaperemehelikult, kus tugev keskklass võimestab majanduse arengut ning  vastutustundlikud ettevõtted pakuvad Eesti ja maailma arenguvajadustele tõhusaid lahendusi.

Arutagem täna kuidas anda Eesti majandusele uus hoog, et Eesti tervikuna oleks tugev ja tulevikukindel. Loodan, et tuleb elav mõttevahetus!