Reili Rand: alampalga tõus turgutab ka riigi rahandust

Sotsiaaldemokraat Reili Rand rõhutas täna riigikogus, et äsjane kolmepoolne kokkuleppe, mis näeb kuni 2027. aastani ette alampalga kiire kasvutempo, hakkab palgavaesuse vähendamise kõrval mõjutama ka riigieelarvet ja riigi rahandust laiemalt.

„Möödunud nädalal kirjutasid ametiühingute, tööandjate ja valitsuse esindajad alla ajaloolisele palgaleppele. Nelja aasta pärast moodustab alampalk poole keskmisest palgast. Sõltuvalt majanduse käekäigust jääb piir, millest vähem maksta ei tohi, vahemikku 1100 kuni 1200 eurot. Järgnevatel aastatel tõuseb alampalk aastas 13–16 protsenti,“ ütles Rand riigi rahanduslikule seisule pühendatud arutelul.

Alampalga saajad võidavad tema sõnul rohkem kui nad kaotavad ees ootavate maksumuudatuste tõttu. Miinimumpalga kasv kergitab kokku ligi 100000 Eesti inimese töötasu, sest see samm mõjutab ka teisi palgaastmeid. „See kokkulepe toetab Eesti majandust ja piirkondlikku arengut ning mis on samuti oluline –  alampalga tõus suurendab riigi tulusid,“ lisas Rand.

Tema kinnitusel ei saa riigi rahandus- ja eelarvepoliitikat vaadata lahus kogu majandusest ja sellest, et inimestel oleks tööd ja nad teeniksid palka, mis võimaldab ära  elada. „Ärme siin parlamendis peetavas rusikavõitluses ja obstruktsiooni unusta, et meie peamine roll ja vastutus on tagada oma riigi hea käekäik, Eesti inimeste toimetulek ja heaolu,“ märkis Rand.

Oma kõnes peatus ta ka sellel, et enamik poliitilisi jõududest peitis valimiskampaania ajal riigi tulude osas pea liiva sisse. „Sotsiaaldemokraatide südametunnistus on siin puhas. Meie sõnum oli, et riigi rahandust ei saa vaid kärpides korda teha, mistõttu on maksumuudatused möödapääsmatud,“ lausus Rand.