Me peame parandama ühistranspordi kättesaadavust, panema käima rohkem liine ning tihendama graafikuid. See kehtib niisamuti bussidele kui ka rongidele. Nõudepõhise ühistranspordi arendamisega tuleb jõuliselt edasi minna ning teha see kättesaadavaks üle Eesti. Seeläbi saame avalikke ressursse kasutada efektiivsemalt just seal, kus seda vaja on. Nii et inimesed saaksid mugavalt liikuda ka ilma isikliku autota.

Loomulikult on lahendused linnas ja maal erinevad. Vajadused, võimalused ning ka vahemaad on lihtsalt teistsugused. Tallinnas jätkame rattastrateegia elluviimist varasemast kiiremas tempos. Tegelikult võiks oma rattastrateegia saada kogu Eesti. Riik peaks initsiatiivi võtma ka linnade ja lähivaldade ühise transpordikorralduse loomiseks, sest inimesed liiguvad hoolimata omavalitsuse piiridest.

Transpordi ja toimetuleku probleeme lahendades ei tohi ära unustada põhjuseid, miks inimesed igapäevaseid sõite ette võtavad. Kodud peavad muutuma kättesaadavamaks kõikjal Eestis. Üürielamute programmi raames peame ehitama uusi kortereid sinna, kus selleks vajadus on. Samuti tuleb toetada töökohtade loomist ka suurtest linnadest väljapoole.

Võimalusi inimeste elujärje parandamiseks ning nende transpordiga seotud murede lahendamiseks on palju. Eesti on aina süveneva autostumisega riik – me ei tohi sellele hoogu juurde anda, vaid leidma võimalusi senine trend vastupidiseks pöörata.

Investeeringud paremasse ühistransporti ning võimalused elada ja töötada kõikjal Eestis on liikuvuse ning toimetuleku parandamise lahenduseks, mitte kõigi noorte autokasutajaks suunamine ja isiklikust sõiduvahendist sõltuvaks muutmine.