Olen keeletoimetaja, kes on kasvanud toimetajaks ja eestvedajaks. Tartu keelehooldekeskuse juhatajana algatasin 2012. aastal raadiorubriigi „Keelesäuts“, samal aastal asutasime mõtte- ja teekaaslastega Eesti Keeletoimetajate Liidu, mille juhatuse esimees olin seitse aastat. Loobusin sellest vabatahtliku tööst, kui olin saamas kolmanda lapse emaks. Toimetajana sattusin ka poliitikasse, kui mul paluti toimetada valimisliidu Vabakund manifesti. Sealtpeale olen end leidnud rohkem ise poliitikaga tegelemas – küll pausidega – ja pole lasknud poliitikal üksnes endaga tegelda. Oma maailmavaate teadvustamise loomuliku jätkuna liitusin 2015. aastal SDE-ga.

Armastan inimesi, nendega suhtlemist ning minu põhimõte on alati püüda mõista, mitte hukka mõista. See omadus sobib suurepäraselt nii toimetajale, kes peab tihti oma soovitusi ja ettepanekuid põhjendama, kui ka poliitikule, kellel tuleb samamoodi oma mõttekäike selgitada.

Olen eesti keele toimetaja, aastast 2004 toimetanud nii ajakirjandus- ja aime- kui ka ilukirjandustekste. See töö on mulle andnud võimaluse olla kursis väga paljude teemadega alates majandusest ja lõpetades haridusega.

Seisan Eesti perede heaolu eest ning leian, et tervishoid peaks olema kõigile praegusest kättesaadavam. On aeg universaalseks tervisekindlustuseks. Leian ka, et emade ja laste tervise jälgimine peaks olema terviklikum, näiteks nii sünnitusjärgne tugi vanematele kui ka lapse jälgimine pärast esimest eluaastat. Vaimsest tervisest on hakatud rääkima vabamalt, kuid ka siin on palju kohti, kus inimestele rohkem tuge pakkuda.

Hariduses seisab Eestil ees hulk proovikivisid: eestikeelsele õppele üleminek, eesti keele staatuse hoidmine kõigis valdkondades, eriti kõrghariduses ja teaduses, õpetajate järelkasvu küsimus, õpetajate palgatase lasteaiast ülikoolini, õpilaste erivajaduste hindamine ja kohase õppe korraldamine. Sest meil on kõiki inimesi vaja.

Nii nagu iga inimene on väärtuslik, on ka meie keskkond hoidmist väärt. Peame ühiskonnana teadvustama meie kestmise sõltumist elurikkusest – see on sõlmpunkt, milles saavad kokku kliima-, energia-, metsa- ning elukvaliteedi ehk tervise teemad. Meil ei ole enam aega takerduda rohepesusse, peame lõpetama arutu raiskamise ja tarbimise, eriti mis puutub ühekorraesemeid.

Eesti inimene väärib seda, et ta saab liikuda paindlikult igale poole ühistranspordiga. Katsetustest on tarvis edasi liikuda üldiste lahenduste poole.

Et inimeste elujärg paraneks, on viimane aeg muuta Eesti maksusüsteemi, sest senine üksnes töötamise maksustamine pole jätkusuutlik. Astmelisest tulumaksust on parempoolsed poliitikud aastaid püüdnud teha kolli, kuid me peame pea liiva alla peitmise lõpetama ja tunnistama: maksustada tuleb rohkem neid, kes on ühiskonnalt rohkem saanud, ning mitte maksustada neid, kes on alles jalgele saanud. Selle juures peame seisma alampalga järjekindla tõstmise eest ning siduma selle keskmise palga tõusuga.