Sotsiaaldemokraadid Raimond Kaljulaid ja Tiit Maran andsid täna riigikogule üle eelnõu, mis annab kohalikele omavalitsustele selged volitused vastutustundetute koeraomanike korrale kutsumiseks ja vajadusel kuni 6400-eurose rahatrahviga karistamiseks.
“On lubamatu, et Eestis on olnud nii palju raskete tagajärgedega koerarünnakuid. See näitab, et meil on arvukalt teiste suhtes hoolimatuid koeraomanikke, kelle koerad hoiavad terveid kogukondi hirmul. Sageli on õnnetused hüüdnud tulles – naabrid on teinud arvukaid pöördumisi omavalitsuse ja politsei poole, aga tulemuseta. Tahame anda omavalitsustele selged ja ühemõttelised volitused tegutseda ennetavalt ja tegutseda otsustavalt, sealhulgas õiguse rakendada vajadusel kuni 6400-eurost sunniraha,” ütles Raimond Kaljulaid. Tema sõnul eelnes eelnõu esitamisele põhjalik eeltöö.
Tiit Marani väitel on hulkuma pääsenud ohtlikud koerad tõsine probleem. „Politseile tehakse seoses koertega aastas umbes 600 väljakutset, millest neljandiku puhul on põhjuseks ohtlik koer ja teise neljandiku puhul on koer kas inimest või teist koera rünnanud. Koerte rünnakute tõttu saab talviti keskmiselt igas kuus viga neli, suviti 7-9 inimest. Samuti on meil kogukondi, mida agressiivsed koerad hoiavad pideva hirmu all,“ tõdes Maran.
Täna ei ole politseil ega omavalitsustel piisavalt volitusi, et kutsuda ennetavalt korrale neid omanikke, kes korduvalt eeskirju rikuvad. Saadikute pakutud lahendus annab omavalitsustele õiguse tegeleda tõhusamalt nende inimestega, kelle koerad kaaskodanikke ohustavad ja hirmutavad. Seadusemuudatus lubab edaspidi rikkumise korral teavitada avalikkust või isikut ohu ennetamisest, ohukahtlusest, ohust või korrarikkumisest, teha ettekirjutus ja kohaldada selle täitmata jätmise korral sunniraha.
Kehtiva regulatsiooni järgi saab omavalitsus lemmiklooma pidamise eeskirja või heakorraeskirja rikkujat korrale kutsuda alles pärast seda, kui ta on toime pannud süüteo ehk tema vabalt ringi liikuv koer on kedagi rünnanud ja tekitanud tervisekahju. Enne seda tohivad korrakaitseametnikud hooletu loomaomanikuga vaid vestelda ja rikkumistele tähelepanu juhtida.
Eelnõu algatajad töötasid kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muudatused välja koostöös regionaal- ja põllumajandusministeeriumi ametnikega. Eesmärgiks on jõustada vajalikud sätted juba 1. jaanuaril 2025, mis eeldab eelnõu kiiret menetlemist riigikogus.
Õiguskantsler Ülle Madise tegi 2023. aasta jaanuaris valitsusele ettepaneku likvideerida olukord, kus õigusnormidest ei saa üheselt välja lugeda, kuidas käib rikkujate korrale kutsumine enne süüteo toime panemist ning rõhutas vajadust üheselt mõistetava ja tõhusa järelevalve järele.