Tallinna 2023. aasta eelarve on üle pikkade aastate esimene, mille on koostanud algusest lõpuni koalitsioonivalitsus. See tähendab rohkem uusi ideid ja nägemusi Tallinna tuleviku heaks ning laiemat lahenduste spektrit, kuidas minna eesseisvatele ja pigem üsna keerulistele aegadele vastu.

Linnavalitsus on eelarve vastu võtnud ning nüüd on see teel volikogusse. Peatun siinkohal sellel, mille eest meie linnavalitsuse liikmed läbirääkimistel edukalt seisid.

Hariduses kasvavad palgad

Üle-eestilisest õpetajate palgatõusust on räägitud omajagu juba riigieelarve kontekstis. Õpetajate töötasu alammäär kasvab 23,9%, jõudes 1749 euroni.

Peale õpetajate on hariduses aga veel palju olulisi spetsialiste, kelle töötasud on omavalitsuste vastutus. Õpetajate töötasu alammääraga peab Tallinnas sammu ka lasteaia õpetajate töötasu, mis tõuseb samuti 23,9% ehk 1749 euroni.

Väga oluline personal on ka lasteaia õpetajate abid. Nende töötasude osas sai Tallinnas juba aasta tagasi tehtud kaks väga olulist otsust. Esiteks tõusis nende töötasu 60% lasteaia õpetajate töötasust ning teiseks, palgatõus toimus aasta alguses, mitte õppeaasta alguses. Nendest printsiipidest hoiame kinni ka nüüd ja seega jõuab lasteaia õpetajate abide töötasu 1050 euroni. Meenutuseks, et veel eelmisel aastal oli see 750 eurot.

Alushariduse puhul on paslik üle korrata seegi, et tallinlastele ei kasva lasteaia kohatasu, mis sai koalitsioonilepinguga n-ö külmutatud. Muidu alampalgaga seotud summast jätab linn järgmisel aastal enda kanda juba 17,2 eurot kuus ehk ligi 200 eurot aastas.

Ja viimaseks, toiduraha. Lasteaedadele tõuseb toetus 50% ehk 2,70 eurole ja koolides tänaselt 1,56 eurolt 1,80 eurole.

Väärtustame kultuurivaldkonda ja lühinägelikke kärpeid ei tee

Ka kultuurivaldkonnas on kõige olulisem märksõna töötasud. Olen murega jälginud uudiseid, kuidas omavalitsused on läinud kultuurivaldkonnas mitte lihtsalt kulutuste külmutamise, vaid suisa kärpimise teed. Ühtpidi mõistan, et seis on keeruline, aga oleme korduvalt selle reha otsa astunud ja lõpuks nentinud, et kärped kultuurivaldkonnas on lühinägelik otsus.

Me pole siiani taastunud koroonaviirusest tingitud kultuurikatkestustest ja nüüdsed kärped ainult süvendaksid neid, kasvatades kultuurikontaktide puudujääki. Mul on hea meel, et Tallinnas jagame arusaamist valdkonna olulisusest.

Kõige olulisemad on inimesed, meie kultuuritöötajad. Tallinn peab taaskord ühena vähestest omavalitsustest sammu riigiga, tõstes kõrgharidusega kultuuritöötajate palga alammäära järgmisel aastal 1.400 eurolt 1.600 euroni.

Peale selle kasvatame linna tuge kõige olulisematele ja rahvusvahelist kaalu omavatele kultuurisündmustele, nagu seda on näiteks praegu toimuv PÖFF.

Hoolimata keerulistest aegadest ei lõpeta me ka investeerimist. Mainin siinkohal kõige suuremat ja kõige väiksemat investeeringut. Kõige suurem neist on Tallinna Linnateatri ehitus, mille sarikapidu saame lähiajal pidada, sest see saab järgmise aasta lõpuks valmis. Kõige väiksem investeering on Tallinna Keskraamatukogu raamatute ostu toetus. See on oluline, sest iga kord, kui raamatu hind poes tõuseb, jõuab keegi mõnda Tallinna haruraamatukogusse ja uudiskirjanduse järjekorrad muudkui kasvavad. Selle leevenduseks panustab Tallinn järgmisel aastal raamatute ostmiseks 20% enam raha kui sel aastal.

Kaks olulist tulevikuperspektiivi ühistranspordi valdkonnas

Leppisime juba eelarvestrateegiat tehes kokku, et alustame kolme uue trammikoridori ettevalmistustöid: Järvele, Pelguranda ning Liivalaia tänavale. Järgmisel aastal algab esimesega neist tõsisem töö, sest algab Liivalaia tänava projekteerimine.

Teiseks, palju räägitud ööbussid. Linnaeelarves on järgmiseks aastaks ette nähtud pikem katsetusperiood – neli kuud mai keskpaigast septembri keskpaigani, mil nädalavahetustel sõidavad varahommikuni neli liini.

Panustame ka rattateedesse

Rattastrateegia kontekstis räägime pea seitsme miljonini küündivatest investeeringutest, mille seas on üks oluline rida nimega “uute rattateede projekteerimine ja ajutiste rattateede laiendamine” ning seda summas 1,45 miljonit. Selle taga on kokkulepe, et järgneva kolme aasta jooksul saab valmis Tallinna rattastrateegias ette nähtud kesklinna põhivõrk. Teed, mida ootavad lähiajal ees suuremad renoveerimised, projekteeritakse vastavalt. Teed, kus lähiajal suuremaid töid ees seismas pole, saavad ajutised, aga korralikud lahendused.

Kokkulepe, et kolme aastaga on kesklinna rattateede põhivõrk valmis, on eelarves saanud ka konkreetse rahalise katte.

Asume ehitama Filmilinnakut

Lõpetuseks teema, millega oleme ühes Joosep Vimmiga viimase aasta jooksul võib-olla et kõige enam tegelenud: Tallinna Filmilinnak.

Eelarve näeb ette selle ehitamiseks vajaliku finantseeringu. Teeme praegu väga aktiivselt erinevate osapooltega tööd lepingu sõlmimise nimel ja loodame allkirjastamiseni jõuda järgmise aasta alguses. Kui see õnnestub, võiks vabalt täituda unistus, et järgmise PÖFFi aegu saame pidada Filmilinnaku suure paviljoni sarikapidu.