Sotsiaaldemokraat Jaak Aab tõstis riigikogu ees peetud eelarvekõnes esile neid rahaeraldisi, mida riik suunab 2025. aastal majanduse elavdamiseks ja piirkondade arengu toetamiseks.
„Lähiaastate üks tähtsamaid väljakutseid on Eesti majanduse kasvule pööramine. Meie majanduse konkurentsivõimest sõltub Eesti inimeste heaolu ja ettevõtete käekäik. Nii riigieelarve kui riigieelarve strateegia sisaldavad tegevusi ja meetmeid, mis toetavad majanduskasvu ja ettevõtluse arengut,“ ütles riigikogu majanduskomisjoni juhtiv Aab eelarve teisel lugemisel.
Tema sõnul käivitub uuel aastal 160 miljoni euro suurune meede strateegiliste suurprojektide investeeringute toetuseks, mis aitab luua uusi töökohti. Just sotsiaaldemokraatide ettepanekul lähevad need investeeringutoetused Eesti piirkondadesse, mis on väljaspool Tallinna, Harjumaad ja Tartu linnapiirkonda, lisas Aab.
„Otsustatud on eraldada CO2 kvoodikaubanduse rahast 25 miljonit eurot, et toetada laevade ümberehitamist keskkonnasäästlikumaks. See toob lisatööd ja -tellimusi meie sadamatele ja laevaehitusettevõtetele. Kiirenevas tempos jätkub Rail Balticu ehitus – see projekt saab enam kui 200 miljoni euro eest lisavahendeid, mis tähendab olulist lisatööd ehitussektorile. Uue hoo on saanud kortermajade rekonstrueerimine – hiljuti välja kuulutatud voorus läheb jagamisele 185 miljonit eurot,“ tõi Aab näiteid valitsusliidu otsustest.
Regioonide arengut toetab nii enamike omavalitsuste tulubaasi suurendamine kui investeeringutoetused, mis on mõeldud omavalitsustele kuuluvate hoonete energiasäästlikumaks muutmiseks ja liginullenergiahoonete ehitamiseks. Aastatel 2024-2028 eraldatakse selleks kokku ligi 300 miljonit eurot, mis tuleb CO2 rahast ja Euroopa Liidu moderniseerimisfondist.
Oma kõnes rõhutas Aab ka jõulist panustamist julgeolekusse ja laiapindsesse riigikaitsesse. „See on meie riigile ellujäämise küsimus. Riigikaitseinvesteeringutest on plaanis suunata 100 miljonit eurot Eesti ettevõtjatele, mis samuti toetab majanduse elavdamist. Hea meel on selle üle, et siin ei ole riigikogus esindatud erakondade vahel põhimõttelisi erimeelsusi,“ tõdes Aab.