Sotside survel esitas sotsiaalministeerium esmaspäeval Riigikogule väga olulise reformi muudatuse, mille tulemusel saavad hooldekodukoha pensioni eest peale keskmise pensioni saajad ka väiksema pensioniga leppima pidavad inimesed. Muudatus puudutab neljandikku pensionäridest ehk just kõige väiksema sissetulekuga inimesi ja seega kõige haavatavamat ühiskonnakihti.
Sotsiaaldemokraatide eesmärk oli koalitsioonileppe sõlmimisel ja iga-aastast 57 miljoni euro suurust investeeringut valdkonda nõudes see, et hooldekodukoht on kättesaadav igale Eestis elavale pensionärile, kellel on selleks vajadus.
Paraku jäi esialgne, septembris Riigikokku saadetud eelnõusse auk, mis tekitas olukorra, et hooldereform oleks võinud tulla ainult rikastele. Näiteks kõrgemat eripensioni saavad inimesed, kellel jääb hooldekodukoha tasust raha üle juba täna, said kalli reformi abil oma taskuraha suurendada veel enam kui 500 euro võrra. Samas väga paljud oleksid pidanud leidma omaste taskust juurde ligi 400 eurot või jääma koju omaste hooldada.
Keskmisest madalama pensioni saajate hulgas on näiteks rahvapensioni saajad, aga ka need, kes on sunnitud olude tõttu töötanud madalapalgalisel töökohal või lausa nn mustalt. Lisaks on päästjad, hooldajad ja paljude teiste vajalike ametite pidajad olnud sunnitud leppima palga ja pensionikoefitsiendiga, mis on tugevalt alla keskmise.
Meie inimesed eesotsas Reili Ranna ja Anti Allasega märkasid olulist vasturääkivust eelnõus, mis lubas tasuta pensionikohta vaid keskmise pensioni saajale, ning asusid tegutsema. Soovisime, et riik ei karistaks ühe vitsaga kõiki neid, kes peavad ühel või teisel põhjusel leppima madalama pensioniga. Pole õiglane karistada neid inimesi ega ka nende inimeste lähedasi, kes kõrgete hooldekodukoha tasudega peavad täna hakkama saama.
Enne ettepanekute tegemiste tähtaega soovisime koos Indrek Saare, Helmen Küti ja Heljo Pikhofiga, et sotsiaalministeerium teeb eelnõu osas uued arvutused.
Tehtud arvutuste järgi selgus, et riigil on ka väiksema pensioni saajate hooldekodukoha jaoks vajadusel raha tegelikult olemas. Selleks, et ka see neljandik pensionisaajaid saaksid hooldekodukoha pensioni eest, peab riik maksma juurde igal aastal 2,9 miljonit eurot. Vastav summa oli tegelikult eelarvesse reformi elluviimiseks sisse arvestatud, seega on igati õige aeg ja koht ka eelnõus vastav muudatus teha.
Läbirääkimised Reformierakonnaga ei kujunenud kergeks ning põrkusid pidevalt nende “tubli inimese” definitsioonile, kes justkui on automaatselt vähemalt keskmise pensioni saaja ja ainsana väärib tõeliselt riigi tuge. Mul on siiralt hea meel, et ligi kaks nädalat väldanud valuliste läbirääkimiste tulemusel jõudsime siiski kokkuleppele. Paraku pidid selleks jõuliselt sekkuma nii erakonna esimees Lauri Läänemets kui ka Riigikogu fraktsiooni esimees Indrek Saar.
Esmaspäeva õhtul Riigikokku läinud parandusettepanekud näevad muu hulgas ette, et kui teenuse saaja igakuine sissetulek on madalam kui keskmine vanaduspension, katab kohalik omavalitsus vastavalt puudujääva hooldekodu tasu summa. Inimese sissetulekuna arvestab riik riiklikku pensioni, kogumispensioni, töövõimetoetust ja sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu.
Hooldekodukoha tagamine igale soovijale ja abivajajale – nii on kirjas koalitsioonilepingus. Eesti riik on täna jõudnud niisugusesse vanusesse, et me suudame ja peame tagama, et lähedased ei jää vananeva kalli inimesega koju lihtsalt selle pärast, et puudub raha teistsugusteks lahendusteks. Meil kõigil on õigus säilitada väärikus ka elu tagumises etapis.
Peep Peterson
Loe ka Peebu arvamuslugu sel teemal Postimehes: PEEP PETERSON ⟩ Hooldekodu koht vaid rikastele või igale abivajajale?