Sotsiaaldemokraadi ja bioloogi Tiit Marani sõnul oli valitsusel hetkel ainuvõimalik samm metsaseaduse eelnõule pidurit tõmmata, sest ühiskondlik vastuseis kavandatud muudatustele oli õigustatult väga lai.
“Tõsi, valitsusel kulus pidurit tõmbava otsuseni jaburalt kaua aega. Meenutame, et selleks oli vaja kultuuritegelaste väljaastumisi, teadlaste pidevaid selgitusi, keskkonnaaktivistide järjekindlat tegutsemist, ettevõtjate sekkumist ja rahvaalgatusena allkirjade kogumist. Lisaks oli valitsusel vaja proovida muutuseid läbi suruda kõikidele seadusloome protsessidele vilistades. Loodan, et piduri tõmbamine pole näilik.”
Tiit Marani sõnul kahetsusväärne, et valitsus ja minister Andres Sutt jätkavad metsaseaduse puhul endiselt eksitava jutuga, justkui oleks küsimus lihtsalt “tasakaalupunkti leidmises” töösturite ja looduskaitsjate huvide osas.
“Asi ei ole tasakaalupunktis, looduskaitse ja metsanduse siin kokku panemine on eksitav. Metsade majandamine tuleb muuta kestlikuks, kuid valitsuse plaanitud seadusemuudatuse eesmärk oli vastupidine – enam kui kaks kolmandikku Eesti metsamaast oleks muutunud majandatavaks metsaks.”
Marani sõnul on metsaseadust vaja muuta sisuliselt ning keskenduda tegelikele metsaga seotud valukohtadele. “Kui Eestis on juba aastaid toimunud üleraie ehk raiutakse rohkem kui metsa juurde kasvab, siis ei suuda ka metsatööstus jätkusuutlikult majandada. Kui elatusmetsad asenduvad järjest enam kitsale ringile kasu toovate tootmismetsadega, siis on ohus kogu maaelu püsimajäämine. Lisaks võimaldab täna kehtiv seadus endiselt äripraktikaid, mis jätavad eakad metsaomanikud kaitseta. Ning kõige laiemas vaates – kui mets ei seo enam piisavalt süsinikku ning elupaigad hävivad, on tagajärjed nii kliimapoliitilised kui ka looduskaitselised.”