Tervishoiu rahastamise konverents: tervishoid pole ainult kulu, vaid ka investeering inimkapitali.

„Tervisekassa puudujäägiuudised ei ehmata enam kedagi, aga lahendust ka ei paista. Pigem on poliitikud vastandanud raha lisamist tervishoidu ja süsteemi muutmist, kuigi mõlemat on vaja,“ sõnas endine terviseminister, Riigikogu liige Riina Sikkut.

Rahvusvahelise võrdluse esitas tervishoiuekspert Kaija Kasekamp, kes rõhutas: tervishoid pole ainult kulu, vaid ka investeering inimkapitali. „Tänu nendele kasvanud kuludele on jäänud ära mõni infarkt, mõni insult, ja see on väärtus,“ ütles ta. “Võrreldes EL-i keskmisega on Eestis rohkem raviga välditavaid enneaegseid surmi – kaotame raviteenuste kehva kättesaadavuse tõttu rohkem eluaastaid inimese kohta kui teised riigid. Mida teevad need riigid, kus raviga välditavaid enneaegseid surmasid on vähem? Vastus: seal sõltub tervishoiuteenuste kättesaadavus ravi vajadusest, mitte inimese suutlikkusest selle ravi eest maksta. See tähendab, et kogu elanikkond on ravikindlustusega kaetud ning omaosalus raviteenuste tasumisel lähtub inimese maksevõimest.”

Seetõttu püstitas Kasekamp küsimuse: kas kaalumisel olevad variandid – rohkem erakindlustust, et inimesed saaksid end ravijärjekorras ootamisest „välja osta“ -, on see, mis vähendab enneaegseid surmi?
Tema meelest õige lahendus on vastupidine: tervishoiusüsteemi rohkem avaliku ehk solidaarselt kasutatava raha suunamine!

Ajaloolise tagasivaate tegi Maris Jesse, mis tõi väga selgelt välja sotsiaaldemokraatide ülisuure panuse Eesti solidaarse tervishoiusüsteemi ülesehitamisse. sotsiaalminister Marju Lauristini juhtimisel võeti 1994. aastal vastu tervishoiukorralduse seadus ja loodi keskhaigekassa, et päästa maapiirkondade haigekassad kokkuvarisemisest. Sotsiaalministri Eiki Nestori eestvedamisel võeti 2000. aasta juunis Tervisekassa seadus, millega jaanuarist 2001 loodi üks ühtne Tervisekassa avalik-õigusliku juriidilise isiku staatuses.  Järgmised põhimõttelised otsused tervishoiu rahastamise kohta langetati 2010. aastate lõpus. Nii otsustas 2017. aasta märtsis Jüri Ratase valitsus toonase sotsiaalministri Jevgeni Ossinovski ettepanekul hakata eraldama Tervisekassale vahendid mittetöötavate pensionäride eest. Koroonakriisi ajal 2020. aastal suunas valitsus ühekordsed lisavahendid Tervisekassale toonase sotsiaalministri Tanel Kiige juhtimisel, mis aitas edasi lükata mitme aasta võrra hetke, kui Tervisekassa jõudis defitsiiti.

Päeva lõpetas parlamendierakondade arutelu. Tanel Kiik rõhutas seal, et tuleb pöörata rohkem tähelepanu vaimsele tervisele, mis on praegu kättesaadav paljuski ainult nendele, kes on võimelised selle eest ise maksma. See aga pole õige, kui inimesed, eriti noored, jäävad oma murega üksi rahaliste barjääride tõttu. Samuti peab ta oluliseks perearstiteenuse kättesaadavuse tagamist üle Eesti, ka väiksemates asulates, sest ainult digitaalsetest teenustest ei piisa. Kui aga rääkida põhimõttelistest otsustest, peab Kiik vajalikuks ravikindlustuse tagamist kõigile, sest see parandaks raviteenuste kättesaadavust ning teeks süsteemi lihtsamaks.

Seminaril tegid värskeimatest analüüsidest ülevaate eksperdid Kaupo Koppel, Andres Võrk ja Lii Pärg ning Tervisekassa eelarveseisu kirjeldas juhatuse esimees Siiri Lahe. Lahe tõi  sotsiaaldemokraatide korraldatud tervishoiukonverentsil välja, et Tervisekassa tulude eelarve on käesoleval aastal 2,5 miljardit eurot ning kulude pool on 2,6 miljardit eurot – kulud ületavad tulusid umbes 105 miljoni euro võrra.