Valitsus on otsustanud jõukamate maksukoormust leevendada ja katta jooksvaid kulusid laenurahaga. Muidugi toob see kaasa maksusüsteemi õigluse vähenemise, kiire laenukoorma ja intressikulude kasvu.
Paistab, et koalitsiooni erakordselt madala toetuse tõttu on erakondlikud huvid seatud Eesti omadest ettepoole ning valitsuse tehtud vastutustundetud otsused maksame me kõik intressidega kinni.
Kui tegemist oleks ühe erandliku aastaga, siis võiks olukorda leebemalt hinnata, aga valitsuse esitatud eelarvestrateegias on puudujääk kõigil aastatel suur, nelja aastaga kasvab riigi laenukoormus poole võrra ning puudub plaan kiiresti kasvavast võlakoormast välja tulekuks.
Kuna kaitsekulude kasv viie protsendini SKTst ei ole vaid mõneks aastaks, siis kehtib endiselt reegel, et püsikulud tuleb katta püsituludega. Laenuraha ei ole püsitulu ning laenuga tuleks rahastada investeeringuid, mis majanduskasvu kaudu tuleviku maksutulu kasvatavad.
Seega ennenägematu võlakoorma kasv ei ole paratamatu ega põhjendatud, vaid vastutustundlikust eelarvepoliitikast loobumise loomulik tulemus.