Riigikogu Haapsalu raudtee taastamise toetusrühm pöördus Vabariigi Valitsuse poole ettepanekuga käsitleda Turba–Haapsalu–Rohuküla raudtee rajamist riikliku tähtsusega taristuprojektina ning kavandada selle rahastamist Euroopa Liidu järgmise finantsperioodi raames.
Riigikogu Haapsalu raudtee taastamise toetusrühma esimehe Reili Ranna sõnul on oluline, et projektiga liigutaks edasi. „Rohuküla raudtee loob tervikliku ühenduse Tallinna, Läänemaa ja Hiiumaa vahel ning aitab tugevdada Eesti regionaalset tasakaalu. Kui inimesed saavad tööle, kooli ja teenustele ligi ka ühistranspordiga, muutuvad piirkonnad atraktiivsemaks nii peredele kui ettevõtetele,“ ütles Rand.
Praegu on kogu Turba–Rohuküla trassi ulatuses koostatud projektid ja väljastatud ehitusload. Ellamaa–Risti lõik on valmis ehituse alustamiseks ning viivitamise korral on oht, et olemasolevad load ja projektlahendused aeguvad. Seetõttu peab toetusrühm oluliseks alustada töid esimesel võimalusel ning jätkata paralleelselt ettevalmistustega ülejäänud lõikudel. Kogu projekti hinnanguline maksumus on ligikaudu 200 miljonit eurot. Toetusrühm peab realistlikuks jätkata ettevalmistustöödega aastatel 2026–2027 ning alustada ehitust 2028. aastal.
Rongiliikluse taastamine Riisipere–Turba lõigul 2019. aastal näitab projekti potentsiaali. 2025. aastal kasutas Turba peatust ligi 120 000 reisijat ning Tallinna–Turba liin oli üle 1,3 miljoni reisijaga Eesti kõige suurema reisijate arvuga rongiliin. See näitab, et kvaliteetne ühistranspordiühendus toetab nii inimeste igapäevast liikumist kui ka piirkondade arengut.
Euroopa Liidu uue finantsperioodi ettevalmistused on juba käimas ning toetusrühm rõhutab, et just praegu on õige aeg määratleda Rohuküla raudtee ühe Eesti strateegilise taristuprojektina. Euroopa Liidu rahastusprioriteedid keskenduvad kestlikule liikuvusele, regionaalsele sidususele ja keskkonnasõbralikule transpordile – eesmärkidele, millele projekt täielikult vastab.
Riigikogu Haapsalu raudtee taastamise toetusrühm loodi 2014. aastal. Kaheteistkümne aasta jooksul on toetusrühma kuulunud enam kui 100 riigikogu liiget kõigist parlamendis esindatud erakondadest, mis näitab projekti laiapõhjalist poliitilist toetust.