Rannar Vassiljev: Kaja Kallas loobus Põhjamaade-ambitsioonist ja leppis Eesti kui Ida-Euroopaga

Reformierakond on alati soovinud riiki ja laiemalt ühiskonda kujundada täiesti teistsugustest põhimõtetest ja väärtustest lähtuvalt, kirjutab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna peasekretär Rannar Vassiljev eesti Päevalehes.

Kaja Kallase raadioeetris kõlanud ähvardused hakata piirama vaktsineerimata inimeste arstiabi, varjutasid ühe teise samas saates kõlanud peaministri olulise seisukoha. Nimelt, kui veel eelmise nädala pressikonverentsil pidi peaminister kibedalt möönma, et vaktsineerimistempos oleme kaugel maas Põhjamaadest ja konkureerime Ida-Euroopa grupis, siis vähem kui nädalapäevad hiljem, pidas ta seda juba iseenesest mõistetavaks.

Kriitikale vaktsineerimistempo kohta vastas ta järgmiselt: “Kui see oleks valitsuse vigade tulemus, siis peaksime nägema Lätis-Leedus ja mujal Ida-Euroopas meist palju paremaid tulemusi.“

Nii aus kui kurb

Ei sõnagi Põhjamaadest, ainult võrdlus Ida-Euroopaga. Loobumine ambitsioonist olla tulevikus üks Põhjamaadest ja leppimine Ida-Euroopa määratlusega, on Reformierakonna peaministri poolt üheaegselt nii aus kui ka kurb.

Aus seetõttu, et Reformierakond on alati soovinud riiki ja laiemalt ühiskonda kujundada täiesti teistsugustest põhimõtetest ja väärtustest lähtuvalt, kui on tehtud pika aja jooksul Põhjamaades, mis põhineb sotsiaaldemokraatide loodud heaoluriigi mudelil. Järelikult ei saa ka põhjamaine ühiskond olla Reformierakonna eesmärk.

See loogika ei ole aga varem seganud Kaja Kallase eelkäijaid Andrus Ansipit ja Taavi Rõivast, kellest esimene lubas eestlastele 2007. aasta valimistel parempoolse poliitikaga põhjamaiseid pensione ja teine 2015. aastal parempoolset Uut Põhjamaad. Ses osas on Kaja Kallas märksa ausam tunnistades, et põhjamaine ühiskond ei ole tema jaoks eesmärk.

Kurb, on see aga Põhjamaa ambitsioonist loobumise pärast. Mitte ainult seetõttu, et Põhjamaad on saanud tänu edukale vaktsineerimisele piirangutest loobuda, vaid seetõttu, et põhjamaises ühiskonnas in kõige parem elada. Seal elavad kõige õnnelikumad inimesed.

Selle aasta ÜRO õnneindeksi ülemaailmses pingereas on kõik viis Põhjamaad seitsme esimese hulgas, Soome esikohal. Põhjus ei peitu pelgalt koroonaga hakkama saamises, vaid sarnane on pilt olnud kõik üheksa aastat, mil õnnetaset mõõdetud on. See ei ole õnnelik juhus, vaid teadlikud valikud, mida Põhjamaad on teinud ühiskonna kujundamisel.

Eesti ei ole Põhjamaa

Oleme sellest veel kaugel. Õnneindeksi pingereas asetume neljakümnendale kohale, vahetult pärast Leedut ja Küprost . Põhjuseid, miks me Põhjamaadest kaugel jääme, ei maksa otsida pelgalt sellest, et Põhjamaad on meist jätkuvalt jõukumad.

Õnneindeks põhineb inimeste subjektiivsel hinnangul, mida mõõdetakse esindusliku valimi põhjal kõigis riikides. Elatustase selgitab üsna vähesel määral riikidevahelisi erinevusi. Sellega saab selgitada vaid maksimaalselt viiendikku tulemusest. Hea näide on Tšehhi, kes platseerub 19 kohale vahetult USA ette, vaatamata sellele, et SKP elaniku kohta on viimases oluliselt kõrgem.

Kui jõukus põhjamaist õnneliku elu ei selgita, peab olema midagi muud. Õnnelikkuse raport toob Põhjamaade edu ühe olulise põhjusena välja heaoluriigi mudeli, kus on korralikud sotsiaaltoetused ja -teenused, laialdaselt kättesaadav ja hea tervishoid ning haridus, mis kõik on rahastatud progressiivse maksusüsteemiga. Lisaks ka riiklikult reguleeritud töötajat kaitsevad töösuhted.

Teine põhjus, mis ennekõike just Euroopa riikide puhul inimeste õnnelikkust ja eluga rahulolu mõjutab, on ebavõrdsus. Madalama ebavõrdsusega riigid on raporti kohaselt õnnelikumad. Madalama ebavõrdsusega riikides on ka inimeste omavaheline usaldus suurem ning ebaõiglustunne väiksem.

See aitab kaasa ka institutsioonide usaldusele. Kõik need on aga olulised ka edukas vaktsineerimisprotsessis, suurendades nii solidaarsust üksteise suhtes kui ka usaldust riigi sõnumite vastu. Põhjamaad demonstreerivad praktikas, et mida õnnelikumad inimesed ja suurem rahulolu, seda lihtsam on kriise ületada, ka koroonakriisi.

Samas raadiointervjuus kurtis peaminister, et erinevalt Põhjamaadest on meil opositsioonis erakond (EKRE), kelle sõnumid takistavad valitsust vaktsineerimisprotsessis. Kui püüaksime riiki ja ühiskonda rajada põhjamaistele väärtustele, oleks peaministril vähem põhjust kurta. Riigi sõnumite usaldusväärus oleks suurem ja EKRE toetus väiksem, sest vaevalt, et sisimas päriselt õnnelik inimene sellist erakonda toetaks.

Rannar Vassiljev: Kaja Kallas loobus Põhjamaade-ambitsioonist ja leppis Eesti kui Ida-Euroopaga